Ärge eelistage kodumaist!

Alaliselt Eestis elav Rootsi päritolu erainvestor Stefan Andersson on seisukohal, et tarbijad ei peaks eelistama kodumaist kaupa.

Kodumaine tootja tahab, et kodumaine tarbija teda eelistaks. Aga keda eelistab kodumaine tootja ise? Praegu näiteks saavad Eesti piimatootjad välismaal kõrget hinda küsida ja nad eelistavadki kodumaisele välismaist tarbijat. Põhimõte on lihtne - tootja müüb sellele, kes pakub kõige paremat hinda. Ja tarbija peaks käituma täpselt samuti ehk eelistama seda, kes pakub kõige paremat hinda, mitte seda, kes on lihtsalt kodumaine.

Üheks põhjuseks, miks tasuks kodumaist tootjat eelistada, tuuakse tihti keskkonnamõju. Et kodumaiste toodete ostud vajavad vähem transporti ja on seega keskkonnasõbralikumad. Tõsi, aga tootja ei eelista kodumaist tarbijat vähema/odavama transpordi tõttu. Äritegevuse peamine eesmärk on ikka kasumi teenimine ja transpordikulud on vaid osa kalkulatsioonist. Seega on need positiivsed keskkonnamõjud ühiskonnale realiseeritavad ainult riiklike regulatsioonide kaudu (näiteks kütusemaksud).

Mina arvan, et tarbijal on hoopis moraalne kohustus eelistada kõige soodsamat tootjat, muidugi ka toote kvaliteeti arvestades. Sest iga kord, kui me ostame tooteid nendelt ettevõtetelt, kes küsivad kõige väiksemat kasumimarginaali, soodustame me sellist käitumist ehk madalaid hindu. Kui me aga mingil põhjusel pigem eelistame kallimat tootjat, siis saadame turule sõnumi, et tahamegi kallimaid tooteid.

Ehk kui tootjate X ja Y tootmiskulud on mõlemal 10 eurot, kuid tootja X müüb meile toote hinnaga 11 eurot, tootja Y aga hinnaga 12 eurot, siis võib küll tunduda, et hinnavahe on väike, aga X-l on vaja müüa lausa 100% rohkem tooteid kui Y-l, et teenida sama kasumit. Seega, tema vajab hädasti meie ostusid, ja kui me teda ei toeta, siis tekib risk, et ta kaob turult, ja tootja Y võib küsida juba 13 eurot. On ka oluline, et me soodustaksime efektiivseid (s.o madalate tootmiskuludega) tootjaid. Jällegi, tarbija töö on vaadata hinnasilti.

Seega on tarbija ülesanne vaadata ka toote hinda ja kvaliteeti, mitte lihtsalt tootja geograafilist asukohta. See on tarbija oluline roll majanduses. Nii saame tarbijatena selliseid tootjaid, keda väärime, hind ja kvaliteet paraneb, majanduse efektiivsus kasvab.

Riigi ülesandeks on õiglase konkurentsi kindlustamine ja turu reguleerimine. Kuid riigi ülesanne on ka ettevõtjate utsitamine, et nood ikka kodumaiseid ressursse kasutaks. Et kui näiteks põllumaa omanik oma maad millegipärast ei hari, on tegemist kodumaale kahjumliku passiivsusega, mille vastu võib riik makse rakendada.

Selline poliitika oleks suunatud kodumaise tootmise, mitte tootjate kasuks. Ei saa ka mainimata jätta julgeolekupoliitikat, mis näiteks energiasektoris võib toetada kodumaiste ressursside eelistamist.

Ülalkirjutatu käib kõikide maailma riikide kohta. Ent Eesti import ja eksport on võrreldes SKPga erakordselt suured. Riigi väiksust arvestades on see loogiline, kuid jõukus saab Eestis tekkida ainult siis, kui väliskaubandus on suur. Seega on Eestis eriti kahetsusväärne kuulata "Eelista kodumaist!" sõnumeid, sest oluline on ju ekspordi suurendamine, mitte impordi vähendamine.

Osale arutelus

  • Stefan Andersson

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

Globalsun otsib päevitus- ja ilutoodete MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

05. oktoober 2017

Teabevara