Austraalias asutab igaüks kunagi oma äri

Mõni aeg tagasi istutasid Eestist saabunud külalised mulle pähe ootamatu mõtte. Nimelt väitis kolme väikese lapsega perekond end olema üks neist "kliimapõgenikest", kes paarikuise tuuri järel Austraalias oma elujärje püsivalt Itaalias sisse seavad. Nad lisasid, kas naljana või mitte, et tänu lahkujatele saavad mahajääjad selle võrra tööd lihtsamalt, sest konkurents on väiksem.

Eks eestimaine tööandja eelistab ikka omakeelset, kui valida on sissetoodud või koduse tööjõu vahel.

Ootamatu mõte - aga eks tõetera ole sealgi
Austraalia majandus näiteks sõltub samamoodi sissetulevast ja väljaminevast tööjõust, ja on seda alati teinud. Ajutised seljakotirändurid ja puuduliku keeleoskusega lihttöölised hõivavad sellised töökohad, mida austraallane nii väga ei himusta. Kohalikke olusid ja slängi paremini tundvatel inimestel on jällegi lihtsam ametiredelil ülespoole ronida. Tore on, et hoolimata igal aastal laekuvast paarisajast tuhandest püsielanikust on tööpuudus vaid veidi üle 5 % - suur riik ju, igale jagub kübemeke.

Austraalia majandust iseloomustades ei saa mööda minna kaevandustustest, riigi edukuse ühest põhilisest alustalast, ning väikeettevõtetest.
Palju räägitakse sellest, et mitmetel suurettevõtetel läheb hästi - nii see on ja jääb seniks, kuni kaevandussektor võimsalt edasi spurdib. Hiljuti teatati india suurima söe- ja õlitootja Adani Groupi maalesaabumisest - konglomeraat ostis Queenslandi sisemaa farmeritelt kokku lahmakad maatükid ja loob sinna hetkel Austraalia suurima söekaevandust, kus tööd saavad vähemalt 1500 inimest.  Süsi liigub ekspordiks Aasia riikidesse läbi sadama, mille ehitust Adani grupp kavandab.

Ka paljud töötajad tuuakse sisse Aasiast - Indiast ja Filipiinidelt, näiteks.
Samas jäävad tähelepanuta väikeettevõtted, mis Austraalia ärimaastikul mängivad olulist osa. Riigis on kombeks, et iga inimene asutab varem või hiljem oma isikliku äri - olgu ta juuksur, maksuametnik või ehitaja. Samas oli mullu väikeäride pankrotistumine plahvatuslikult kõrge - statistika järgi sulges uksed iga teine väikefirma ning tänavu lubatakse veelgi masendavamaid numbreid. Aasta alguse D&B majandusraport väidab näiteks, et pankrottide rohkuselt võib Austraalia vabalt lisada eurotsooni kriisiriikide riskikategooriasse ehk Itaalia, Portugali, Hispaania ja Suurbritanniaga samasse patta.

Pole sugugi nii, et kõik on halvasti Eestis ja imeline kaugel palmilisel välismaal. Austraalia riigi miinustest võib veel välja tuua aastakümnete pikkuse hiiglasliku välisvõla - jällegi üks teema, mis kängurumaalasi pisikese Eesti numbereid ja suhtarve kuuldes imetlusega noogutama paneb.
Otsene eurotsooni võlakriis mõjutab eelkõige neid austraallasi, kes on Eesti/Euroopaga ärilistes sidemetes ehk saavad sealt sissetulekut. Euro üha vähenev väärtus tähendab, et tööd teevad ja end müüvad siinsed eestlased kallile kodumaale üha odavamalt. Samas, eks ookeani taga töötavail rahvuskaaslastel, kes kodumaal vaid külas käivad, on jälle selle võrra lihtsam. Kodust suvepuhkust aitab nautida varasemast kopsakam tengelpung.

Üldiselt on austraalia eestlased euroliidu ragina taustal oma pisikese kodukandi jätkusuutlikkuse üle küll mures, kuid eelkõige ikkagi väga uhked. Eesti väike välisvõlg tähendab nii mõndagi ning siiralt usutakse, et kuigi ehk varasemast veidi multikultuursema ja värvilisemana, peab Eesti vabariik igal juhul vastu.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Þemaitijos Pienas otsib VÕTMEKLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

30. november 2017

Teabevara