Aeg anda tervislikule elule maksusoodustused

Eesti ühiskonna väärtushinnangud on fokuseeritud materiaalsusele. Seda ilmestab näiteks riigihankeseadus, kus soositud on odavam pakkuja, mitte parima kvaliteedi pakkuja. Kui loobuksime mahla ja piima joomisest, ning tarbiksime ainult odavat limonaadi, siis hakkaks organism mõne aastaga tõrkuma, võimalik et kiireminigi.

Sarnaselt mõjuvad ka ehitusmaterjalid, nagu värvid, plastiktooted ja konstruktsioonidesse peidetud materjalid, mille koosmõjul kujundatakse teie kodus või tööruumides sisekliima. Peale ehitustööde lõppu on hoones nn uue maja lõhn, mis tegelikkuses on intensiivne ainete aurustumine. Materjalide valikul küsige endalt: kas ma tahaks, et see materjal oleks vastu minu ihu? Kuidas ma ennast tunnen, kui olen selle materjaliga kontaktis 10-50 aastat. Tegu ei ole küll otsese kontaktiga, kuid pikemas perspektiivis on ka kaudse kontakti mõjud tuntavad. Indikaatorid: kvaliteet, naturaalsus, primaarenergia on hoone puhul sama tähtsad kui ehitusfüüsikalised näitajad. Loodud keskkond on teid mõjutamas aastakümneid. Vaadeldes sisekliimas tulenevaid mõjusid sellisel ajateljel on materjalide valik äärmiselt oluline. Leian, et teadmine nende materjalide kasutusajast, mis on enamjaolt aastasadu, annab kindluse, et valik on õige, ning tehtud investeering jätkusuutlik ja mõistlik. Pikk kasutusaeg toob esile kitsaskohad, ning selekteerib välja head materjalid, ning tõrjub kõrvale kehvemad. Hea näide on asbest, mis oli äärmiselt populaarne, kuni avastati selle kantserogeenne mõju, ning nüüd on ehitusest taandunud. Positiivse näitena võime tuua korkplaadi, mille ehitusfüüsikalisi omadusi testiti peale 40 aastast kasutust, ning need ei olnud muutunud.

Selle asemel, et viie rikkaima riigi hulka pürgida, võiksime hoopis püüelda viie tervislikuma ja keskkonnasõbralikuma riigi hulka, see oleks väärtus, mis ei devalveeru. Minupoolne lahendus oleks elustandardite tõstmine läbi toitumise, elukeskkonna ning mentaliteedi muutumise, näiteks kodumaiste looduslike toodete propageerimine läbi maksusoodustuste. Selline riigipoolne samm annaks konkurentsieelise Eesti tootjatele, ning motivatsiooni püüelda puhtama toote suunas.

Toetatud võiksid olla ka looduslikest madala primaarenergia (materjali toorme hankimiseks ja tootmiseks kuluv energiahulk) sisaldusega materjalidest valmistatud hooned. See tähendaks ka võitu CO2 emisiooni vähendamisel. Näiteks Lõuna-Prantsusmaal on populaarseim soojustusmaterjal korkplaat (korgitamme kasvuala on ka Lõuna-Prantsusmaal, Portugalis, Itaalias jne). Meil võiks selleks olla pillirooplaat, mis on kohalikust toormest ja Eesti ettevõtete poolt valmistatud soojustus. Austraalias kui ka Kanadas toetati riiklikul tasemel põhumajade ehituslahenduste väljatöötamist. Eeskujuks võiks olla riik, läbi avalike hoonete arenduste just looduslike materjalidega. Kahjuks peavad hetkel meie koolid ja lasteaiad kerkima kemikaalide ja plastmassi saatel, kuid mõelgem, palju veedavad seal aega meie lapsed, ning kui mõistlik on nende arvelt kokku hoida.

Oluline osa on ka mõtteviisi juurutamine läbi avaliku teabe ja õppekavade, mis annaks pikemas plaanis fundamentaalsema tulemi. Õpitava info baasil kujundavad noored enda maalimavaate, teades naatrium glutamaadi, säilitusainete,GMO ja formaldehüüdide mõjust organismile, on otsus looduslikuma tee suunas lihtsam tulema ning vanemad ei peaks poodides magusa leti ääres selgitama, miks on õun parem valik. Sama valik on vanematel ehituspoes mineraalvillade ja pillirooplaadi vahel valides.

Osale arutelus

  • Silver Meejärv

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Teabevara