Rohkem lugupidamist eestlaste vastu

Kui me tahame oma kõrvale sõltumatuid, iseseisvaid ja intelligentseid inimesi, siis me ei saa nendega kommunikeerida lootuses, et nende käitumine oleks sõltuv, programmeeritud ja ebaintelligentne, tunneb koolitaja Alar Ojastu.

Kõik inimesed soovivad paremat elu ja paremat Eestit. Tahame, et inimesed meie kõrval oleksid õnnelikumad, rõõmsamad ja sõbralikumad. Arutleme ja imestame, kui see nii veel ei ole, ja mõtleme, millal võiksime nii kaugele jõuda.

Nõnda jõuame ringiga tagasi iseenda ja oma organisatsioonideni. Selleni, mida me siis reaalselt teeme, et eestlased oleksid õnnelikumad ja targemad. Sest mina ja sina oleme osa eestlastest ning läbi sõpruskondade oleme me siin kõik otseselt omavahel seotud. Minu jaoks võõras on mu sõbra jaoks väga oma. Minu klient on kellegi tütar, ema või abikaasa. Me oleme üks ja me kõik mõjutame kõiki.

Seetõttu soovingi pöörduda nende poole meie seast, kes te tellite ja teete reklaame. Palun natuke rohkem lugupidamist eestlaste vastu. Me ei saa tahta paremat Eestit ning samal ajal kõnetada oma reklaamides eestlasi, kes on kokkuvõttes meie enda sõbrad, sugulased või tuttavad, nagu idioote.

Võtame juhusliku näitena reklaami: „Alma piima võtsid?“ Miks peaks keegi võtma just Alma piima? Kas sa, kallis inimene, kes selle reklaami tegid või tellisid, küsid ise oma kaasalt kodus: "Kallis, kas sa poest Alma piima võtsid?"

Tõepoolest, turustajad tahavad seda, inimesed ei räägiks lihtsalt „piimast“, „autost“ ega „telekast“, vaid tootemargist, brändist. Aga, sõbrad, see on inetu. Inetu, sest inimesed ei ole idioodid. Kui me tahame oma kõrvale sõltumatuid, iseseisvaid ja intelligentseid inimesi, siis me ei saa nendega kommunikeerida lootuses, et nende käitumine oleks sõltuv, programmeeritud ja ebaintelligentne.

Iga tegu loeb, iga kommunikatsioon on võimalus teha midagi paremaks, ilusamaks, liikuda lähemale visioonile. On hoolimatu raisata pinda ja risustada kaasmaalaste tähelepanu sõnumitega, mida me tegelikult ei soovi südames kellelegi edastada.

Antud reklaami puhul näiteks piisaks vaid piimapakendist ja küsimusest: „Kallis, kas piima võtsid?" (ja siis lisaks mõni fakt piimast). Nõnda on raha ja inimtähelepanu natukenegi lugupidavamalt kasutatud. Nõnda on suhtutud eestlastesse nii, nagu me tahaksime, et nad üksteisesse suhtuksid. Lõpetame selle lõputu „müümise“ ja teeme lihtsalt head asja.

Osale arutelus

  • Alar Ojastu

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Teabevara