Kust leida sisemist dopingut eesmärkide elluviimiseks?

Aasta alguses on hea rääkida eesmärkidest. Oled sa mõnikord avastanud, et võtad nõuks mingi asja ära teha, kuid avastad üsna pea, kuidas motivatsioon langema hakkab? Motivaator koolitaja Kaido Pajumaa otsib vastust küsimusele: Miks see nii on?

Viimaste aastate psühholoogia ütleb, et põhjus seisneb meie sisemises dopingus, mida aju asjade ära tegemiseks kasutab. Teadlased nimetavad seda dopingut edukiirenditeks (ingl success accelerators).

Edukiirendid

Edukiirendid on oma olemuselt tegelikult hormoonid nimetusega dopamiin, mida tuntakse ka õnnehormooni (ka armuhormooni) nime all, ja mis meile sisemist jõudu annab. Heaks näiteks ongi siin armumine, mille käigus keha tavalisest rohkem dopamiini toodab – oleme ju kõik kogenud, kuidas armudes soovime ja jaksame teha asju, milleks muidu energiat ei jätku (just see “lisaenergia” on põhjuseks, mis mehed armudes nii headeks „jahimeesteks“ muutuvad, aga juba mõne kuu pärast enam nii palju pingutada ei viitsi).

Viimaste aastate teadusuuringud näitavad aga, et sisemise dopingu sisselülitamiseks ei pea alati armuma, vaid tegelikult on võimalik aju ära petta, et see meie jaoks vajalikel hetkedel kiirendid sisse lülitaks ning meile seeläbi asjade ärategemiseks motivatsiooni ja energiat annaksid.

Üks paljudest teguritest, mis edukiirendi kasutamist aju poolt määrab, on püstitatud eesmärgi saavutamise tõenäosus. Nimelt näitab psühholoogia, et mida suuremana aju sihtmärki tajub – mida suurem on aju hinnangul tõenäosus soovitud eesmärgini jõuda -, seda rohkem see sihtmärgini jõudmiseks oma potentsiaali kasutusse võtab (ja vajadusel ka lisadopingut verre pumpab).

Näiteks soovib keegi saada Eesti Vabariigi peaministriks. Jah, see on oma olemuselt väga suur ja julge eesmärk, aga selleni jõudmise tõenäosus on enamuse jaoks meist väga väike – just seepärast on raske meil ka selle poole pürgimiseks motivatsiooni leida. Samal põhjusel ei tööta hästi “miljonäri mõtteviisi” soovitused, mille kohaselt tasub endale miljonieuroseid tulueesmärke seada ning sellest lähtuvalt siis tegutsema hakata. Usun, et paljud inimesed on kogenud, kuidas mõnda eduraamatut lugedes või eduseminaril osaledes see idee väga motiveeriv tundub, aga kolme päeva möödudes motivatsioon selle suunas tegutsemiseks langema hakkab. Põhjus peitub justnimelt aju poolt tajutavas väikeses eesmärgi saavutamise tõenäosuses ja sellest tulenevas sisemises energias – me võime ju end miljonärina ette kujutada, aga kuna selleni jõudmise tõenäosus on nii väike, ei leiagi me sageli pikaajaliselt selle poole pürgimiseksmotivatsiooni. Aga mida siis teha, et motivatsioon nii kiiresti ei langeks, vaid aju kiirendid pikaajaliselt sees hoiaks?

Sellele küsimusele vastuse leidmiseks ja edukiirendite praktilise mõju määramiseks viisid psühholoogid J.K. Witt, S. A Linkenauger ja D. R Proffitt läbi Ebbinghausi optilist illusiooni kasutades eksperimendi golfimängijatega. Vaata allpool olevaid pilte. Kuigi mõlemal juhul on keskmine ring ühesuurune, tundub ju parempoolse oma suurem. Just seda teadlased ära kasutasid – nad projitseerisid golfiaugu ümber vastava suurusega ringe, mistõttu tajusid golfimängijad parempoolsel juhul auku suuremana ja olid ka edukamad sellesse auku palli suunamisel.

Osale arutelus

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

Maxima otsib MÜÜGI- JA TURUNDUSDIREKTORIT

Maxima Eesti OÜ

25. september 2017

Teabevara