Kuidas müüa arvutimängu lapsevanemale?

Alates tulevast sügisest on esimest korda Eestis võimalik omandada kõrgharidust mängudisaini erialal, mis avaks noortele ukse tänapäeva ühte võimsamasse tööstusesse. Vaatamata sellele võib selle miljardiäri uks Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor arvutimängude disaini erialajuhi, Kristi Ramot, sõnul jääda paljudele noortele suletuks seniks, kuni arvutimängu ei suudeta maha müüa lapsevanemale.

Ilmselt pole enam kellelegi uudiseks, et tänased lapsed õpivad kasutama nutiseadmeid varem, kui nad õpivad korralikult rääkima. Nad surfavad internetis veel enne, kui oskavad kirjutada ning mängivad mänge varem kui on selgeks saanud lugemise. Mida see kõik aga tähendab ja kuidas veenda lapsevanemat, et mänge ei tasu karta?
 
Miks me mänge kardame?
 
Mängud toodavad tänaseks suuremat käivet kui Hollywoodi filmitööstus. Mobiilimängude osa on viimase kahe aastaga lausa kahekordistunud. Apple’i veebipoodi AppStore laetakse iga päev juurde üle 300 uue mängu ning tõenäoliselt ei ole enam olemas lapsevanemat, kes poleks kuulnud Minecraftist. See kõik liigub nii kiiresti, et raske on sammu pidada sellega, milliseid mänge laps mängib, kellega ta mängudes suhtleb ja mida need mängud talle õpetavad.
 
Meediale meeldib tihti klikikogumise eesmärgil negatiivsele keskenduda. Pakkudes ühekülgselt hirmu õhutavat vaatenurka, süüdistatakse mänge laste loiuks muutumisest kuni vägivalla õhutamiseni. Tõsi on see, et mängude mõju põhjalikumad uuringud on alles algamas. On leitud mängude positiivseid mõjusid motoorsete ja sotsiaalsete oskuste arengule ning loomingulisusele (Jackson 2011). Enam ei peaks mõistagi tulema üllatusena, et ükskõik millise meediumi (võrdle televisiooniga näiteks) üleliigne tarbimine sisaldab teatud ohte. Kui videomängumaastikku kesisemalt tundvale kõrvalseisjale jääb silma mõni meedia poolt laidetav tulistamismäng, võib esimese hooga ära ehmatada küll. „Kas see mäng võiks õpetada meeskonnatööd ja suhtlemisoskusi?“, ei ole esimene mõte, mis taolises olukorras pähe turgatab. Ometigi on sellistel mängudel ka omad positiivsed tulemid.
 
Hiljutised uuringud on näidanud, et arenenud riikides mängib digitaalseid mänge suur osa ühiskonnast. Näitena saab esile tõsta Ameerika Ühendriigid, kus mängib ligi 60% elanikkonnast (ESA 2014). Sellises olukorras on lapse kokkupuude mängudega paratamatu ning uueks küsimuseks saab, kuidas selles noores meediumis navigeerida ja mängudest aru saada.
 
Kuidas mänge mõista?
 
Parim viis mänge mõista on nendega ise kokku puutuda. Mängumaastik on kujunenud väga eriilmeliseks ja kirevaks. Mõned mängud ongi mõeldud õppimiseks, teised aga proovivad jutustada lugu, anda edasi emotsiooni ja tekitada empaatiat. Kõige parema ülevaate saab mängudes toimuvast vaid ise järele proovides. Ei olegi vaja palju vaeva näha, varuge esialgu vaid 20 minutit, et leida oma telefonis, Google Play'st või Apple AppStore'ist üks järgnevatest mängudest:
 
Monument Valley
 
Thomas Was Alone 

Botanicula

Ilmselgelt on mängude, nagu ka filmide puhul vajalik lapsele seletada erinevate lugude tagamaid. Jõulude ajal vaatame “Visa hinge” ja ei tule selle pealegi, et lapsed eemale peletada. Neile on selgitatud, et tegu on kõigest filmiga ning selles toimuvat ei tasu tõe pähe võtta. Sama kehtib ka mängude puhul. Tundlikud teemad võiks juba varakult läbi arutada ning kokku leppida piirid, millest kaugemale ei minda. Rääkida võiks näiteks vägivalla tõlgendamisest, mängudest, mida pere sobilikuks peab ning kuidas on viisakas suhelda teiste mängijatega. Sama moodi nagu head raamatut lugedes kipub kaduma ajataju, võib nii juhtuda ka haarava mänguga. Kuid nagu raamatud, saavad ka mängud pakkuda rikkalikku võimalust õppimiseks ja arenemiseks.
 
Milline on mängude positiivne mõju?
 
Rääkides mõjudest, siis nii teaduskirjanduses kui ka meedias laialtlevinumad teemad võib üldiselt jaotada kognitiivsete oskuste treenimiseks ning sotsiaalseteks mõjudeks.
Teatud uuringud on välja selgitanud, et arvutimängude mängimisel on positiivne mõju tähelepanu, mälu ja reaktsiooniaja arengule (Toril, Reales ja Ballesteros 2014). Muu hulgas on täheldatud seost ka koostööaltimaks muutumises (Greitmemeyer ja Mügge 2014).

Mängud pakuvad hea võimaluse perega lõbusalt aega veeta. Kui kodus juhtub olema mängukonsool, siis sobivad elutuppa ideaalselt näiteks Mario Kart või Rayman Legends, kus korraga saab kaasa lüüa kogu pere. Miks mitte muretseda oma arvutisse ka Minecraft, et lasta lapsel enda oskustega uhkustada ja tema enda poolt ehitatud maailmas lapsevanemale ringkäik korraldada?
 
Mäng võib tutuvustada reaalseid teemasid ning aidata mõista  argiprobleeme. Näiteks mängus The Sims saab luua erinevaid karaktere, erinevate iseloomude ja unistustega ning seejärel nendega suhteliselt reaalsusega sarnanevas maailmas mängida. See tähendab, et taolist mängu võib kasutada näitena, kui arutletakse empaatia või isegi paarisuhete teemadel.
 
Ei saa unustada ka suurt hulka õppemänge. Ka meil Eestis arendatakse lastele programmerimist õpetavat mängu Bit by Bit ning e-aabitsat TiNKiDO. Eriti hea on aga see, et paljud mängude tegemiseks kasutatavad programmid on tasuta kättesaadavad.
 
Miks õppida mänge tegema?
 
Eestis toetatakse üha enam IT-valdkonnas vajalike teadmiste õpetamist ning programmeerimisoskust hinnatakse kõrgelt. Mängude loomiseks mõeldud programmid Construct 2 ja Stencyl võivad olla ideaalseks alguspunktiks programmeerimise õppimisel, kuna mängu tegemiseks kasutatakse visuaalseid elemente, mis aitavad programmeerimise loogikat mõista ilma koodi kirjutamata. Sealt edasi saab liikuda juba keerukamate programmideni.
 
Mängude tegemise juures on huvitavaks eripäraks see, et tehniliste oskuste kõrval saab samal ajal arendada ka loomingulisust ning kunstimeelt. Matemaatilisi ja kunstilisi oskusi kiputakse sageli nägema kui vastandeid, millest peaks ilmtingimata välja valima vaid ühe. Ometi on küllalt lapsi ja täiskasvanuid, kes on osavad nii matemaatikas kui kunstides. Mängude tegemine võib sellisele inimesele pakkuda väärtusliku võimaluse arendada mõlemat oskust korraga, õppides neid ühtse eesmärgi nimel koos rakendama.
 
Mängustamine ehk mänguliste põhimõtete kasutamine mõnes muus kontekstis on muutumas üha populaarsemaks. See on leidnud kasutust näiteks filmitööstuses, reklaamis, panganduses ja isegi valimistel. Mis tähendab seda, et vastavate oskustega inimesi on üha enam vaja.
 
Rääkides Eesti mängutööstusest, siis praegu valitseb kodumaal spetsialistidest lausa karjuv puudus. Hiljuti vestlesin ettevõtte juhiga, kes otsis mobiilimängude arendajat, kuid sobivat kandidaati ei õnnestunudki leida, hoolimata asjaolust, et palka pakuti 2000 €. Alustaval mängutegijal on üldiselt võimalik kohe hakata teenima Eesti keskmist palka ning oskuste arenedes saab palganumbrit suhteliselt kiiresti ka suurendada. Kui laps huvitub tulihingeliselt mängudest ja nende tegemisest, siis miks mitte seda huvi toetada samal määral nagu toetatakse last, kes armastab laulda ja pilli mängida?
 
Mängimine ja tulevik
 
Mida siis mängud ikkagi õpetavad lapsele, kes kasvab üles mängides, kes õpib lugema, kirjutama ja suhtlema mängude maailmas? Enamik mänge kannavad edasi samu väärtuseid - kui sa piisavalt palju pingutad, jõuad oma eesmärgini. Et sul on vaja vaid piisavalt palju aega ja tahtejõudu ja lõpuks on kõik võimalik. Millise sihikindlusega lähevad need inimesed elule vastu? Millise tahtejõuga hakkavad need inimesed lahendama tuleviku probleeme? Seda saame näha juba üsna varsti.

Osale arutelus

  • Kristi Ramot

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Äripäeva infopank otsib ÄRIKLIENDIHALDURIT

Äripäev AS

01. detsember 2017

Teabevara