BLOGI: Rein Palosaar - Kui kõrget pinget peab siis taluma?

Rein Palosaar
Rein Palosaar, ETV Maahommik saatejuht

ETV saate “Maahommik” uus saatejuht Rein Palosaar kirjutab värskes Bestsales blogis kõrgest pingetaluvusest, mis tundub tööturul olevat üks põhinõue kandidaatidele. Aga kui palju pinget siis õieti taluma peab?

Viimasel ajal on olnud mul põhjust ja võimalust lugeda igapäevaselt töökuulutusi erinevates tööportaalides. Paljudes töötaja otsinguteadetes on kandideerijale esitatavate nõudmiste loetelus märgitud, et antud tööpostil peab olema kõrge pingetaluvus. Ühes tööpakkumises nõuti lausa kõrgepinge taluvust ja see ei olnud töö elektrotehnika valdkonnas.

Aga mõõdame pinge ära!

Pidevalt seda nõudmist lugedes hakkas painama mõte: huvitav mida selle „kõrge pingetaluvuse“ all mõeldakse. Sõnaga „pinge“ seostuvad mul eelkõige põhikooli füüsikatunnid ja meenub definitsioon: pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelise elektrivälja tugevuse erinevust ning määrab ära, kui palju tööd tuleb teha laengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise. Pinget mõõdetakse voltides seadmega, mille nimi on voltmeeter. Tekib küsimus, et kui ettevõtetes mõõdetakse kõike numbrilistes näitajates ja pinget on võimalik numbriliselt väljendada, siis võiks juba töökuulutusse panna kirja, kui suurt pinget taluma peab.

Võitle või põgene sisekosmos

Kuid nali naljaks. Saan ju aru küll, et mõeldakse psühholoogilist pinget. Tahes tahtmata hakkab aga painama küsimus, et kas ikka tahan kandideerida ametikohale, kus pidevalt on pinge laes. Teada ju on, et stressisituatsioonides toodetakse inimese kehas hulgaliselt erinevaid keemilisi aineid, mis on vajalikud stressi tekitava olukorraga toimetulekuks. Need ained jäävad organismi veel pikaks ajaks. Pidevate pingeseisundite korral võivad häiritud keemilised protsessid kehas viia ka füüsiliste vaevuste tekkeni, arvavad arstid. Stressis organism valmistub nn ellujäämise olukorra lahendamiseks, käivitades võitle või põgene sisemise situatsiooni.

Kas töö peab olema üleelamine?

Olen oma olemuselt sõna usku ja seetõttu lahkaks seda väljendit ka keele kontekstist lähtuvalt. Kui juba esimene sõnapaar „kõrge pinge“ ei tekita kuidagi positiivseid tundmusi, suurendab kolmas sõna „taluvus“ nõudmiste reas ebameeldivaid aistinguid veelgi. Tegu on negatiivse konnotatsiooniga väljendiga. Eesti keele seletav sõnaraamat annab sõnale „taluma“ tähenduseks: vastu pidama, välja kannatama, sallima. Siit tekib küsimus, et kas peab töö juures töö tegemise asemel tegelema millegi üleelamisega ehk ebasoodsates tingimustes vastu pidamisega?

Hea töö algab heast enesetundest

Arvan, et kõik personalijuhid, kelle näpud tahtmatult trükivad töötajale esitatavate nõudmiste alla kõrge pingetaluvuse nõude, võiksid hetke mõelda selle tähendusele. Kui töökeskkonda analüüsides tekib neil siiski tunne, et nende ettevõttes peavad vastu ainult raudsete närvidega ja pidevates stressiolukordades karastunud inimesed, siis peaksid nad juhtkonna juures tõstatama probleemi ja otsima lahendusi.

„Hea töö algab heast enesetundest“ – see lause on jäänud minus kõlama ühelt Anu Virovere koolituselt, millel kunagi rõõm osaleda oli. Olen temaga igati nõus, sest pidevas stressi olukorras ei ole võimalik oma täit potentsiaali rakendada. Negatiivsed emotsioonid lihtsalt väsitavad ära.

Kas pakud väljakutseid või läbipõlemist?

Samas ei taha ma öelda, et igasugune psühholoogiline pinge peaks töö juures puuduma. Igas valdkonnas ja iga töö juures on kindlasti olukordi, mis võivad põhjustada pingeseisundeid. Ajutised stressiolukorrad võivad osutuda ka positiivseteks, sest mõõdukat pinget pakkuvate situatsioonidega hakkama saamine pakub enamasti inimestele pigem rahuldust, suurendades motivatsiooni.

Seega peakski eristama nn positiivset ja negatiivset stressi, nagu arvavad psühholoogid. Esimene on edasiviiv jõud, teine aga pikaajaline ja pidev seisund, mis põhjustab läbipõlemist ja vähest tööviljakus. Lühiajalisi pingelisi olukord võiks seega nimetada töökuulutustes pigem väljakutseteks valmisolekuks, jättes töökeskkonna pideva stressi nimetuseks selle koleda sõnapaari „kõrge pingetaluvus“. Iga tööandja võiks mõelda, kas ta pakub oma töötajatele väljakutseid või läbipõlemist ning seda selgelt ka töökuulutuses väljendada. 

Osale arutelus

  • Rein Palosaar

    Rein Palosaar
    ETV Maahommik saatejuht

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

Globalsun otsib päevitus- ja ilutoodete MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

05. oktoober 2017

Teabevara