Olga Korneitsik: Kas suhelda meediaga vene või eesti keeles?

Olga Korneitsik
Olga Korneitsik, Kommunikatsioonibüroo JLP meeskonna venekeelse meedia ekspert

“Kas vene ajakirjanikud ei oska tõesti üldse eesti keelt?” on sage küsimus kommunikatsioonibüroo JLP meeskonna venekeelse meedia ekspert Olga Korneitsikule, kelle vastus sedapuhku on alati: “Nad oskavad ja väga hästi!”

Ajakirjaniku küsimust „Kas seda küsimust saaks kommenteerida vene keeles?” tuleb tõlgendada pigem kui „kas mul õnnestub kokku hoida pool tundi lisaaega, et jõuda kirjutada tekstile sissejuhatus?”. Teises keeles tehtud intervjuu on tarvis tõlkida, lugeda sisse kaadritagune tekst, monteerida – see kõik võtab aega, mida ajakirjanikel kunagi pole. Toimetuse igapäevane praktika on selline, et kui eesti kolleegid juba monteerivad süþeed, et seda kiirelt avaldada, siis lõpetavad vene kolleegid alles pressiteate tõlget. Teleintervjuude puhul, veel enam aga raadiosaadet kuulates väsivad inimesed kaadritaguse tõlke kuulamisest, kui intervjuu kestab üle 10 minuti.

Samaaegselt on venekeelsete kõneisikute järgi suur puudus. Uued tulijad võetakse entusiastlikult vastu. Kui te toote meediaväljale venekeelse kõneleja, siis saate võimaluse hoopis sagedamini vene ajakirjanduse lehekülgedel olla. See on teie eelis konkurentide ees ja teie uudisel on palju enam võimalusi eetrisse pääseda, kuna ajakirjanikud hindavad oma aega.

Annan mõned lihtsad nõuanded, mida teha ja kuidas reageerida, kui telefonikõne ajal küsiti: „Kas seda küsimust saaks kommenteerida vene keeles?”:

1) Suhtlus trükimeedias

Kõige lihtsam on suhtlus trükimeediaga. Võite pakkuda varianti, et vastate eesti keeles, kuid küsimused võib esitada vene keeles (viimast juhul, kui teie või teie kolleeg vene keelt mõistab). See kõrvaldab ajakirjaniku hirmu esitada keerulisi ja huvitavaid küsimusi. Kasutage eesti keeles vastates lihtsaid sõnu, vältige slängi. Kui ajakirjanik mõnda sõna ei tunne, vaatab ta selle sõnaraamatust järgi.

2) Suhtlus raadioga

Uudiste raadio on järgmine tase. Raadioajakirjaniku jaoks on oluline, et eetris ei juhtuks apse, säiliks tempo, meeleolu, ei tekiks pause, mida täidetakse stiilis „ee-ee-ee...”, „praegu ei meenu, kuidas seda öeldakse”. Kui te ei suuda mõnd venekeelset väljendit meenutada, siis ärge ehmuge. Öelge see eesti keeles. Reeglina suudavad ajakirjanikud tõlkida. Ja kui nad ei oska, siis öelge sama sõna ingliskeeles. Erialases keeles kasutataksegi sageli ingliskeelseid termineid. Veel parem on kulutada 15 minutit ettevalmistamise peale ja vaadata läbi viimased andmed, arvud, kuupäevad, geograafilised nimetused ning kirjutada neist enda jaoks spikker. Kui tekib paus, siis vaatate spikrit. Raadios pole kellelgi seda keelatud teha.

3) Uudisintervjuu televisioonis

Kolmanda taseme väljakutseks on teleuudis. Üldjuhul on tegemist 3-5 minutiste uudisintervjuudega. Eeltööna tuleks peamised seisukohad ettevalmistada. Enne võtet saate ajakirjanikega murekohad läbi rääkida, kasvõi eesti keeles.

4) TV või raadio otse-eeter

TV või raadio otse-eeter on kõrgeima taseme väljakutse, just nagu missioon allmaailmas kuldse draakoni võitmiseks. Kui "allmaailma" ei tunne, siis ei tasu sinna kolama minna. Olen korduvalt näinud, kuidas suurepärast vene keelt valdavad inimesed otse-eetris põruvad, kui süttib otse-eetri punane tuluke, siis unustavad vene keele (või millise iganes teise võõrkeele) täiesti. Olgugi, et enne eetrit viskasid nad nalja ning rääkisid venekeelseid anekdoote! Kui välja oli kuulutatud intervjuu vene keeles, kuid see ei õnnestu... rääkige eesti keeles. Saatejuht tõlgib. Kuid viimane on äärmine abinõu, kuna sel juhul teid rohkem eetrisse ei kutsuta. Eesti väiketurul on head suhted ajakirjanikega väga olulised.

Kõige õigem vastus on delegeerimine

Kõige õigem vastus küsimusele: „Kas anda intervjuud vene keeles?” on pakkuda võimalust rääkida ettevõte tegevusest oma kaastöötajatele, kes valdavad vene keelt emakeele tasemel. Loomulikult ei sünni see võimalus minuti jooksul. Tuleb panustada jõudu ja aega, rääkida ettevõtte väärtustest, töötada läbi sagedamini esitatavad küsimused, võimalik, et harjutada pinge mahavõtmiseks prooviintervjuud kaamera ees. Kui olete selle töö aga ühe korra läbi teinud, siis on teil kaitstud tagala, inimene, kes suudab igale ajakirjaniku naljalegi samaväärselt reageerida.

Ma kuulen juba ettevõttejuhtide tõsiseid vastuväiteid – kuidas saab usaldada niisugust olulist asja nagu ajakirjandusega suhtlemine kellelegi teisele? Usaldada saab teemasid, kus on tarvis innustada, rõõmustada ja jagada häid emotsioone, jutustada saavutustest. Kui tegemist on kriisikommunikatsiooni ja skandaaliga, siis uskuge, intervjuu vastutava isikuga saab tehtud nii eesti, inglise kui ka mis iganes muus keeles.

Ettevõtete juhid, kes on pakkunud venekeelsetele kaastöötajatele pressisuhtluse võimalust, on küsinud: «Mis juhtus? Millest selline meedia huvi?» Vastus on lihtne – lõpuks ometi räägite te ajakirjanikega samas keeles.

Rohkem infot Olga tegemiste ja tausta kohta leiad SIIT

Osale arutelus

  • Olga Korneitsik

    Olga Korneitsik
    Kommunikatsioonibüroo JLP venekeelse meedia ekspert

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

KredEx Krediidikindlustus otsib JUHATUSE LIIKMEID

Tripod Grupp OÜ

10. september 2017

Käsi­raamatud