(Sisuturundus) Eesti eksportöörid kogunevad 1. veebruaril Tartus

SulgeTiit Tammemägi koos Malaisia politseinikuga.
SulgeTiit Tammemägi koos Malaisia politseinikuga.

Intervjuu konverentsi korraldajaga, küsimustele vastab ICC Eesti peasekretär Tiit Tammemägi.

Mis on suurimad probleemid, mis takistavad Eesti eksporti?

Endine Silmeti ja nüüdne Baltic Workboatsi juht David O’Brock on öelnud, et Eesti eksportöörid ei oska korralikult müügitööd teha – võin seda kinnitada. Sageli me läheme oma lauluraamatuga võõrasse kirikusse – pole piisavalt eeltööd teinud ega mõista potentsiaalset klienti. Probleem on ka meie mahtude väiksus, see on just see koht, mis karjub koostöö järele. Mitu väikest ettevõtet koostöös võiksid olla suutelised ka suuremaid koguseid eksportima, aga siin on probleem just koostöötahte puudumine.

Samuti on puudu spetsiifilistest teadmisest – näiteks selle kohta, mis puudutab tarneklausleid jt tehinguküsimusi. Eksporttehing pole ainult juristide asi, iga eksportööri asi on olla kursis tehingusse puutuvaga, sest ta on ju lepingu tegelik täitja.

Mida on positiivset, mis võiks eksporti soodustada?

Eesti kui riigi ümber on palju positiivset oreooli. Igal välismaal käijal on ülesanne seda oreooli tugevdada, rääkida lugusid ja olla oma riigi väärikas saadik.

Maailm on tegelikult väike ja Eesti osa selles maailmas on ebaproportsionaalselt suur. Ei maksa hädaldada: „Eesti on nii väike!“

EAS on päris palju tegelenud ekspordikoolitustega ja toetab näiteks välismessidel osalemist. Kuidas hindad EASi rolli ekspordi arendamisel?

Ei ole vale, et ekspordikoolitusele on kulutatud palju vahendeid. EASi raha eest on korraldatud ekspordi akadeemiaid ja -revolutsioone, õpetatud välisturundust, räägitud messile minekust, juhendatud ekspordiplaani koostamist. Kummaline, et kõige selle kõrval pole praktiliselt üldse tähelepanu osutatud ekspordi tehinguküsimustele. Kaldun arvama, et see on ka põhjus, miks tehinguoskuste puhul on meie eksportööridel-importööridel palju arenguruumi.

Rahvusvaheline kaubanduskoda ICC Eesti püüab olukorda parandada. Kahjuks pole me suutnud EASi koostööle kaasata. Kutsusime EASi esindajad ka seekordsele konverentsile Tartus. Loodan, et tullakse ja heade mõtete linnas saab alguse viljakas koostöö EASiga.

Pead oluliseks koostööd. Kuidas panna koduturul veriselt konkureerivad ettevõtted välisturule minekul koostööd tegema?

See ongi äärmiselt raske. Seal taga on meie rahvuslik individualism. Kuigi individualismil on ka positiivsed jooned, näiteks on ta kaitsnud meid kollektivismi fetišeerinud riigikorra ajal.

Koostöö edendamiseks on kõigepealt vaja ettevõtjatel omavahel suhelda. Ma olen seda korduvalt näinud ICC ja EMI EWT korraldatud välisvisiitide ajal. Paljud ettevõtjad, kes on olnud koos samas delegatsioonis, hakkavad omavahel tihedalt suhtlema ja koostööd tegema.

Kõige lihtsam koostöö vorm on vastastikku üksteise tooteid ja teenuseid kasutada. Rahvusvaheline kaubanduskoda ICC kutsub oma liikmeskonda üles vastastikku üksteise äri edendama ja tooteid-teenuseid kasutama.

Kas oskad välisvisiitide näitel tuua välja ka mõne suure eksimuse, mida Eesti eksportöörid on teinud?

Käisime Eesti delegatsiooniga vastuvõtul Macau Ülikoolis Hiinas. Mõned meie delegatsiooni liikmed olid vastuvõtule tulnud lühikestes pükstes, Hiina pool olid kõik tumedates ülikondades. Mul oli väga piinlik!

Riietus on osa ärikultuurist ja kuigi kogu maailm liigub vabama riietuse suunas, eeldatakse oluliste ärikohtumiste puhul siiski korrektset riietust.

Ja mõni positiivne näide?

Eesti ärimehed on suutnud üllatada oma toodetega. Hiina ja Taiwani sõidul suutsid VKG inimesed oma peenkeemia toodetega hiinlasi tõsiselt üllatada ja muljet avaldada. Sellest visiidist sai alguse hilisem koostöö.

Aga kõige parem on muljet avaldada oma kompetentsiga. Ka siis, kui oled väike ettevõte väikesest riigist ja sinu vastas on globaalne gigant. Kui oled hästi kompetentne, siis see paneb sind võrdväärsena võtma.

RAHVUSVAHELINE EKSPORDIKONVERENTS “MAKE TRADE SIMPLE”

Just koostöö edendamiseks eksporditurgudel korraldab ICC Eesti 1. veebruaril Tartus rahvusvahelise ekspordikonverentsi "Make Trade Simple".

  • Konverentsil on 15 esinejat ja põhiosa programmist moodustavad praktilised ettevõtete ja organisatsioonide ekspordi case-study’d.
  • Briti ekspordiinstituudi juht Lesley Batchelor tutvustab UK väikeettevõtete edulugusid.
  • Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm räägib sellest, kuidas Eesti rahvusülikool rahvusvahelistub ja mida teistel sellest õppida on.
  • Raigo Tammo dünastia on kohal mitmekesi. Räägitakse sellest, kuidas pereettevõtted tekivad ja kuidas Põhjamaade (Estanc AS) või Baltikumi (T-Tammer OÜ) suurimaks tegijaks kasvatakse.
  • Eesti üks aktiivsemaid startup-ettevõtjaid Priit Salumaa räägib oma ettevõtte Mooncascade näitel tehnoloogiaettevõtte ekspordi eduloost.
  • Kodumaja ASi juhatuse esimees Lembit Lump analüüsib ehitussektori ettevõtete ekspordipotentsiaali.
  • Tõnu Vaher, ELI OÜ tegevjuht räägib militaarekspordi eripärast
  • Praktiliste case-study’de kõrval analüüsivad ettekandjad ka üldiseid trende ja majanduse makrokeskkonda. Üles astuvad rahvusvahelise kaubanduskoja ICC tegevjuht Philip Kucharski, Eesti Panga analüütik Ilmar Lepik ja Balti Venemaa Uurimise Keskuse juht Vladimir Juškin.
  • Konverents toimub uhiuues spaahotellis "V", kus peale ettekannete kuulamise on võimalik suhteid luua ka spaas, saunades ja õhtusöögil.
  • Teisel konverentsipäeval on plaanis ekskursioonid Tõravere observatooriumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Kvartali kaubanduskeskusesse jm.

Loe lisa ja pane ennast kirja

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara