(Sisuturundus) Kuidas müüa e-riigi eduloo abil rohkem üle maailma?

Kuidas rakendada Eesti e-riigi edulugu oma ettevõtte ekspordi huvides, räägib Apek Digital OÜ juhatuse liige Indrek Vimberg.

Paljud Eesti IT-ettevõtted on Eesti e-riigi edulugu juba kümmekond aastat sihikindlalt oma turunduses rakendanud ning paljud on saanud sellest ka lihtsalt märkamatult kasu. Mõlemal juhul on mõju positiivne. Ent mida teha teistes majandusharudes, mis ITga otseselt ei haaku ning kus see „märkamatu kasu“ järsult langeb?

Selles artiklis räägime IT-sektori senisest kogemusest Eesti e-eduloo turunduses kasutamisel ja jagame ideid, kuidas seda ka teiste majandusharude ettevõtete ekspordi edendamisel ära kasutada.

Millist kasu on toonud Eesti e-riigi eduloo rahvusvaheline sihikindel levitamine IKT majandusharule?

Rahvusvaheline silmapaistvus

Väikeriigi presidendina oskas Toomas Hendrik Ilves meid IT ja infoühiskonna teemadega suuremaks rääkida. Tänu sellele ei mänginud riigi füüsilised ja statistilised parameetrid väljastpoolt vaadates tihtipeale enam põhirolli. Samamoodi saavad ka ettevõtted oma rahvusvahelist konkurentsivõimet suurendada, toetudes Eesti e-riigi eduloole, millest teised riigid seni veel vaid unistavad. Eesti ettevõtete esindajad, kes oskavad meie e-riigi head mainet ära kasutada, on oodatud kõnelema rahvusvahelistel lavadel ja tippkohtumistel.

Vastupanu hinnasurvele

Riigi silmapaistva tehnoloogilise võimekuse näitamine annab tunnistust ka siinsete ettevõtete kõrgest tasemest. See on võimalus eristuda, jääda meelde ning küsida oma teenuste ja toodete eest õiglast hinda. Kui vahel eeldatakse, et lähiajaloo tõttu peaks meilt tooteid ja teenuseid saama odavamalt, siis võiks vastata, et ei saa ja ei peagi saama, kuna meie IT-ettevõtted pakuvad maailmas ainulaadsel kogemusel põhinevat tippkvaliteeti. Kui on valida, kas osta samas hinnaklassis olev Šveitsi käekell või mõnes teises riigis valmistatud ajanäitaja, valiks enamik inimesi Šveitsi oma. Miks? Sest sealse kellatööstuse kõrge maine ja toodete usaldusväärne kvaliteet välistab kahtluse, kas see kell ikka on oma hinda väärt.

Kontaktisoov Eesti IT-ettevõtetega

Pärast ühte infoühiskonna teemalist etteastet võttis meiega ühendust Saksamaa tuntud autotootja Daimler AG korporatsiooni IT-juht. Ta oli huvitatud kohtumisest Eesti IT-ettevõtetega, kes aitaks kontsernil lahendada kaks konkreetset probleemi. Korraldasime talle ja tema kahele kolleegile Eestis kohapeal individuaalsed kohtumised kahekümne ettevõtte esindajatega.

Lähikuudelt näide Monacost, kus käisime koos Nortali esindaja Rein Langiga nende ministritele ja firmajuhtidele e-Eestist rääkimas ja kontakte loomas.

Vaata videot!

Selliseid lugusid võib IT-sektorist leida kümnete kaupa. See näitab, et Eesti e-edulugu on jäänud meelde ja tänu sellele otsitakse just siit tipptasemel IT-otsekontakte.

Kuidas e-Eesti edulugu meeldejäävalt esitada?

Minu jaoks on e-Eesti loo jutustamise eesmärgiks auditooriumi mõttelaadi muutmine. Teemale tuleb anda loogiline struktuur ning näitlikustada numbrite ja reaalajas toimivate e-teenuste abil, kuidas IT aitab elu oluliselt tõhusamalt korraldada.

Oluline on rõhutada turvalisust ning riigi ja kodaniku vahelise usalduse säilitamist andmete jagamisel.

Seadmed ja ühendused

Annan kiire ülevaate netiühendustest ja nutiseadmete levikust kodudes, ettevõtetes ja avalikus sektoris. Arenenud riikide arvestuses saame siin särada tasuta wifi levikuga. Meil Eestis on teenusepakkujad algusest peale arvestanud wifi ühenduse maksumuse sarnaselt elektri ja veega oma tegevuskulude hulka ning kasutaja käest selle eest eraldi tasu ei küsita – paljudes teistes riikides on see tänaseni veel vastupidi.

Lihtsat ligipääsu internetile nimetatakse meil vahel lausa inimõiguseks, kuid tegemist on siiski sotsiaalse õigusega. See tähendab, et olenemata majanduslikust taustast tagatakse igale inimesele võrdne ligipääs e-teenustele.

Virtuaalne infrastruktuur ja e-teenused

Virtuaalse infrastruktuuri olulised komponendid on 1) osapoolte vahel turvalist andmevahetust võimaldav X-tee protokoll, 2) riiklik elektrooniline identiteet ja 3) digitaalne allkiri. Kaks viimast sisalduvad mobiil-ID ja ID-kaardi kiibis, mis ID-kaardi näol on olemas üle 95%-l Eesti elanikkonnast.

Peale selle on meil kasutusel veel mõned võimalused isiku turvaliseks tuvastamiseks e-kanalis:

  • digi-ID – turvatrükita ID-kaart ainult e-keskkonnas kasutamiseks, mille saab Politsei- ja Piirivalveametist kätte mõnekümne minutiga;
  • e-residendi kaart, mis võimaldab mitteresidentidele Eesti ja Euroopa Liidu majanduskeskkonnas osalemist e-kanalite kaudu;
  • Smart-ID, mida on veel mugavam kasutada kui mobiil-ID-d, kuid kuna praegu puuduvad sellel riiklikud sertifikaadid, kasutab seda ainult erasektor oma e-teenuste pakkumisel.

X-tee ning laialdane elektroonilise isikutuvastuse ja digiallkirja levik on alustalad teenuste e-kanalitesse kolimisel. Tänu sellele saame kodanikena kasutada lepingute digiallkirjastamist, elektroonilist ettevõtte asutamist ja aruannete esitamist, e-terviseportaali ja digiretsepte, e-valimisi jm. Teenustest rääkides tuginen isiklikele kogemustele ja näidetele, kus peamiseks argumendiks on kokkuhoitud aeg.

Palju kõneainet on pakkunud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamine elektroonilisel teel, mida kasutab koguni 95% Eesti elanikkonnast. Kuid siin on paar nüanssi, millele tasub tähelepanu pöörata. Näiteks norrakad on korraldanud oma õigusruumi selliselt, et enamik maksumaksjaid ei pea maksude deklareerimiseks ise midagi tegema, sest need n-ö deklareerivad end ise – seetõttu võib neid muigama panna meie kõrgest osalusprotsendist õhinaga rääkimine.

Küll aga tasub rääkida selle teenuse positiivsest mõjust riigi e-teenuste kasutusele ja ID-kaardi levikule. Maksude deklareerimine e-kanalis võimaldab enammakstud tulumaksu tagasi saada mõne päeva jooksul – see motiveeris paljusid inimesi ID-kaarti taotlema ja harjutas riigi pakutavat e-teenust kasutama.

Kokkuvõttes on e-teenuste otsene ja lihtsasti hoomatav kasu aja kokkuhoid. Digiallkirjastamise võimalus säästab paberitega kohapeal käimise arvel erinevate allikate andmeil umbes 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Illustreerides kasutegurit võrdlusena: see maksab ära meie ühise NATO arve.

Kuidas Eesti on selleni jõudnud?

Eduka e-riigi loomise asjaolude nimekiri on pikk, kuid toon välja kolm peamist.

  • Taasiseseisvunud Eesti ülesehitamine lõi avaliku sektori innovatsiooniks soodsa pinnase. Tihtipeale tehti tegu enne ära ja alles siis kirjutati seadus – tänases Eestis käib asi vastupidi ning nõuab mitu korda rohkem kannatust ja aega. Seda olukorda kirjeldab hästi ingliskeelne ütlus „no law is better than old law“. Lisaks oli olemas poliitiline tahe.
  • Meil olid olemas kohalikud talendid, kes oskasid süsteemid valmis ehitada. Lagunenud Nõukogude Liit pärandas meile 1960. aastal ENSV Teaduste Akadeemia juurde rajatud Küberneetika Instituudi jagu inimesi, kes tegelesid matemaatiliste meetodite rakendamisega erinevatel elualadel. Tulevase e-riigi ehitamisse panustas just hulk neid inimesi ja ka teisi tublisid insenere, pärit muudest teadusasutustest.
  • Rahva teadlikkuse järjepidev tõstmine. 1996. aastal loodud Tiigrihüppe programmi raames said koolid endale arvuteid ja internetiühendusi. 2001. aastal paigaldati raamatukogudesse ja postkontoritesse 500 avalikku internetipunkti ja 2002–2010 korraldati tasuta arvutikoolitusi (Vaata Maailma) umbes 10%-le täiskasvanud Eesti elanikkonnale.

Pilk tulevikku

Eesti e-riigi edasisele arengule aitavad kaasa digitaalne koostöö naabritega ja reaalajamajandus, kus äritehingud toimivad digitaalselt ning andmevahetus on automatiseeritud ja toimub reaalajas. Naabrite vahelise andmevahetuse parimaks näiteks on Eesti ja Soome ühine X-tee projekt, mida veab Põhjamaade Koosvõimelahenduste Instituut NIIS (Nordic Institute for Interoperability Solutions).

2017. aasta märtsis ametisse asunud IT asekantsler Siim Sikkut on käinud välja idee nähtamatust e-riigist. Põhimõtteliselt tähendab see, et infovahetus ja enamik e-teenustest toimub asutuste serverite vahel ning inimest koormatakse võimalikult vähe, küsides temalt ainult olulistes sõlmpunktides sooviavaldust või nõusolekut.

Kuidas kasutada e-riigi edulugu ettevõtte eksporditegevuses?

Eesti e-riigi eduloo jutustamiseks eelkirjeldatud viisil kulub umbes tund kuni poolteist. Kõik väljatoodud punktid teie esitlusse ilmselt ei mahu ning on ka selge, et kuulajad ootavad ennekõike infot teie firma teenuste ja toodete kohta. Seetõttu pakun välja mõned ideed, mis mahuvad umbes viie minuti sisse.

  • Tähelepanu köitvad näited. Välismaal esinedes on teie esitluse alguses võib-olla Eesti riiki tutvustav slaid. Tavapärase rahvaarvu, SKP vm statistika võib siin asendada e-riigi näidetega. Nii näiteks on sul välismaal viibides võimalik interneti teel valimistel osaleda, digitaalselt lepinguid allkirjastada või koju naastes, lennujaamas olles, tellida netist oma iganädalane toidukott, mille kuller koju ukse taha toimetab.
  • Spetsiifilised IT-lahendused. Kui kasutad oma toodete või teenuste turule toomiseks mõnda Eestile omast IT-vidinat, siis räägi sellest.
  • E-residentsuse võimalused. Esitlust lõpetades ja kuulajaid tänades räägi mõne sõnaga Eesti e-residentsuse võimalustest. Kutsu kuulajaid hakkama e-residendiks, mis muudab teil omavahelise asjaajamise märkimisväärselt lihtsamaks.

Olen enam kui kindel, et see viieminutine investeering eristab sind teistest esinejatest ning sa jääd kuulajatele kauaks meelde.

Artikli autorist: Indrek Vimberg on Eesti IKT majandusharu ekspordi edendaja ning rahvusvahelise e-riigi brändi e-estonia üks algatajatest ja eestvedajatest. Ta on graafilisele disainile ning veebilahenduste loomisele ja haldamisele spetsialiseerunud ettevõtte „APEK digital“ kaasasutaja. Indrek on oma karjääri jooksul teinud tuhatkond infoühiskonda käsitlevat rahvusvahelist ettekannet ning oskab oma kogemusele tuginedes anda nõu, mis paneb kuulajatel silmad särama.

e-post: indrek@apek.ee 

Artikli koostamist ja levitamist toetab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Sisuturundus (ST) on oma kauba, teenuse või firma tutvustamine huvitavate lugude jutustamise kaudu. Vormilt sarnaneb ST kvaliteetsele meediale, mistõttu on väga oluline, et ST oleks lugeja või vaataja jaoks ühemõtteliselt eristatud. ST on uudne ja moodne turundusviis, mille puhul jagatakse klientidega ka infot, mis varem jäi vaid siseringi teada. ST teenib alati tellija turunduslikke eesmärke.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

LA MUU otsib MÜÜGIDIREKTORIT

La Muu OÜ

30. september 2018

Teabevara