Eesti pole enam pelgalt allhankija

Möödunud 2010. aastal kasvanud masinate ja seadmete väljaveo kasv annab statistikaameti andmeil põhjust rõõmustamiseks - Eestile lisandväärtuse loomine hakkab senise allhankija kuulsust üle võtma, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Katre Pilvinski.

Masinate ja seadmete väljaveo kasv viimasel neljal aastal, mis hõlmab Eesti ekspordist ligi veerandi, on statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse analüütiku Riina Kerneri sõnul hea märk. "Eesti eksport on muutunud kvaliteetsemaks," selgitas Kerner. "Masinad, seadmed on lisandväärtust andev kaubagrupp ning selle suurenemine ei ole halb, pigem hea." Tema sõnul tekib lisandväärtus sellega, sest Eestis ei panda enam lihtsalt detaile kokku, vaid eksporditakse pigem valmistooteid.

Eksportkaupade struktuur püsib samas neljandat aastat sama - esikohal on endiselt masinad ja seadmed, mille mahud ja summad kasvasid. "See on natuke üllatav, et struktuur pole muutunud. Ootasin, et põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus on mullu suurenenud. Samas ma ka ei näe, et see oleks nii pea muutumas, kuna struktuursed muutused kiirelt ei toimu," selgitas Kerner. Samuti pole peamiste ekspordiriikide positsioonid vahetunud. "See on meie arenemisvõimalus - eksportida kaugematele turgudele. Sihtriikide arvu suurenedes tootlikkus kasvab - seda ettevõtte tasandil," lisas Kerner.

Teenuste väljavedu kasvas toodete väljaveost aeglasemalt. Kui teenuste ekspordil ehk teenuse osutamisel mitteresidendile riisuvad koore Soome ja Rootsi, kuhu läheb üle poole teenustest, siis vähemas mahus eksporditakse neid ka väiksematesse riikidesse. "Eesti teenuseid eksporditakse väga paljudesse riikidesse, nende hulgas on palju väikseid riike, kellega suhtlemine on minimaalne. Selles nimekirjas on näiteks Saint Kitts ja Nevis jt," kommenteeris Eesti Panga ökonomist Peeter Luikmel.

Ka teenuste ekspordi struktuur ei muutunud - transpordi- ning reisiteenused moodustasid nii enne kui ka pärast kriisi 40% ekspordist ja finantskriis mõjutas teenuste väljavedu kaupade omast vähem. "Teenuste ekspordile aitasid kaasa Eesti logistiliselt soodne asukoht, konkurentsivõimeline hinnatase ning ettevõtjate paindlikkus," lisas Luikmel. Ometi jäi teenuste eksport erinevalt kauba ekspordist möödunud aastal 2008. aasta tipptasemele veel alla, suuresti tingituna globaalselt leigest huvist kinnisvarainvesteeringute vastu.

Kommentaar: Kriis pani probleeme teadvustama
Mait Palts, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Oluliseks mõjuks oli, et kriis tõi selgemalt välja meie ettevõtete probleemid eksportimisel ning probleeme teadvustatakse. Ettevõtete ekspordivõimekus on erinev ning paremini on kriisiaastatel toime tulnud need, kes suutsid turu muutustele paindlikult reageerida.

Kindlasti oli eelis neil, kes panustasid juba varem potentsiaalsete eksporditurgude tundmaõppimisse ning aktiivsele müügitööle.

Praegu on enamik ekspordile orienteeritud ettevõtjaid teadvustanud vajadust mõelda põhjalikult läbi, mis on tema toodete või teenuste konkurentsieelised konkreetsel sihtturul, ning nad panustavad oluliselt rohkem ka eeltööle. Samas on ka selles asjas arenguruumi piisavalt.

Teadmiseks!

8,75 miljardit eurot oli mullu kogu Eesti ekspordimaht. Seda oli 713 miljoni võrra enam kui majanduskriisi eelsel 2007. aastal. 2009. aastaga võrreldes kasvas eksport aga koguni 2,27 miljardi ehk 35% võrra. Kokku 47% kasvas mullu eksport Brasiiliasse, Hiinasse, Indiasse ja Venemaale.
3,40 miljardi euro eest eksportis Eesti mullu teenuseid, sellest miljardi jagu väljapoole euroliitu. Kasv võrreldes 2009. aastaga oli 7,7%. 40% teenuste ekspordist läks Soome, järgnesid Rootsi, Läti ja Holland.

 

Osale arutelus

  • Annika Matson

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

M-Partner HR otsib VÄRBAMISTEENUSTE MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

06. august 2017

Käsi­raamatud