Gruusia - vastuolude maa

Areneva Kaukaasia Eesti ehk Gruusia meelitab heade võimalustega näiteks Eesti toiduainetootjaid, ehitajaid ning IT-firmasid. Ometi pole turule jõudmine lihtsate killast, kirjutavad Äripäeva ajakirjanikud Kadri Bank ja Birjo Must.

Areneva Kaukaasia Eesti ehk Gruusia meelitab heade võimalustega näiteks Eesti toiduainetootjaid, ehitajaid ning IT-firmasid. Ometi pole turule jõudmine lihtsate killast.

Gruusias tegutsev Taani ettevõtja rääkis Thbilisis tehtud intervjuus, milliste riskidega tuleb Gruusias äri tehes arvestada ja milline ärimudel seal töötab.

Kaksteist aastat Gruusias elanud ja töötanud Esben Emborg juhib investeerimisfondi Georgia Regional Development Fund ja on ühe mõjukaima äriorganisatsiooni - Ameerika kaubanduskoja - direktor. Tema telefonikõnesid võtavad ministrid isiklikult vastu.

"Praegu Gruusias toimuv on väga sarnane nende võitlustega, mida teie pidasite kümme aastat tagasi," ütleb Emborg, viidates Baltimaadele. "Baltlastel on lihtne hoomata seda, mis Gruusias praegu toimub, ja ette kujutada, millised on ettevõtluse arengu järgmised sammud."

Kas Teie mõistate grusiine? Küllalt lihtne on mõelda ennast nende asemele ja mõista nende masendust. Vahel on raske aru saada sellest, et isegi siis, kui nad ise teavad, et nende teguviis on ebaratsionaalne või mitte eriti konstruktiivne, ei saa nad midagi teha - nad lihtsalt reageerivad asjadele nii. See on neile n-ö emapiimaga kaasa antud.

Palun sageli grusiinidel mõelda end kastist välja, kuid see on nende jaoks väga raske. See ei tähenda, et nad oleksid vähem intelligentsed, vaid neil pole lihtsalt kogemusi.

Gruusias ei toimi ärimudel, kus ettevõtte alustamiseks antakse kõrge intressiga laenu. Väikesel turul, kus sissetulekud on pisikesed, see ei tööta, sest toote hind läheb väga kõrgeks. Ainus lahendus on ise omakapitali investeerida. Grusiinid peavad unustama mõtte, et midagi kuulub sajaprotsendiliselt neile.

Meie fond on tegutsenud 2006. aastast ja alguses oli väga raske teha omakapitali investeeringuid, kuid nüüd - investeerimisperioodi lõpus -teeme neid rohkem.

Alustades ettevõttega läbirääkimisi, on väga raske jõuda firma vara väärtuse suhtes kokkuleppele. Nemad arvavad, et see on nii kõrgel ja meie arvame, et nii kõrgel (tõstab ühe käe kõrgele ja hoiab teist kätt madalal - toim). Finantskriisil on selles mõttes olnud Gruusiale hea mõju, et inimesed said aru, et n-ö puud ei kasva lõputult kõrgeks.

Milline on Gruusia ettevõtluskeskkond? Kui vaadata Gruusia näitajaid, siis konkurentsi pole üheski valdkonnas. Turule sisenemise barjäärid on väga madalad peaaegu igasuguse äri jaoks. Tehnoloogiatest on puudus ja kui tutvustada sobivat tehnoloogiat juba olemasolevale ettevõttele, siis tõenäoliselt saadab sind edu.

Vara soetamine on odav. Tööjõud on eriti odav ehk kolmandik Baltimaade tasemest. Maksud, sealhulgas üksikisiku maksud, on madalad. Äri püstipanemise kulud on nullilähedased ning ettevõtte asutamine väga lihtne.

Kui vaadata Gruusiat koos Armeenia ja Aserbaidžaaniga, siis räägime 15miljonilisest turust. Aserbaidžaan ei ole korruptsiooni tõttu muidugi lihtne riik, hea oleks alustada äri Gruusias ja leida Bakuus ja Jerevanis endale partnerid.

Aga kuidas on Gruusias lood korruptsiooniga? Õiglane on öelda, et siin on väga vähe korruptsiooni. Kellelegi altkäemaksu andmine on võrdne enesetapuga. Mida Gruusias aga leidub, on onupojapoliitika. Ma arvan, et see on loomulik jäänuk väga korrumpeerunud süsteemist, kus kedagi ei võinud usaldada ja üksteist tuli aidata. Seda esineb kindlasti ka Balti riikides, Euroopas ja eriti Ameerikas.

Kui jõuline on maksuamet? Olen kuulnud, et auditeerimise ajaks võivad nad ettevõtte kinni panna. See on üks asi, millega me võitleme. Ameerika kaubanduskoda on siin väga mõjuvõimas äriorganisatsioon. Räägime valitsusele pidevalt, et me ei saa keelduda auditite tegemisest, kuid me tahaks, et ettevõtteid ei pandaks sel ajal kinni. See on keskaegne viis asju lahendada.

Mõnel juhul on probleem selles, et maksuametnik pole saanud õiget väljaõpet ega mõista seadusi. Mõnel juhul võib väita, et maksuametnikud püüavad ettevõttest raha välja pressida. Kas see ka tõsi on, on väga raske tõestada.

See on riigi küpsemisprotsess, mis tuleb läbi teha. Iga selline juhtum tuleb eraldi valitsuseni viia ja öelda: "Kuulge, see ei ole õige."

Kas Te teete seda ise? Tavaliselt aitab ettevõtjaid saatkond. See võib olla keeruline ja sageli saab vaid saadik ise selliste asjadega tegeleda. Eestlastel on olnud õnne, sest neil on saadik, kes on majandusteemadest huvitatud.

Taani investoreid pole siin palju. Kuid sellistel puhkudel olen mina justkui de facto Taani saadik, tegutsedes meie Kiievi saatkonna nimel. Mul on suur kontaktide võrgustik, kuna olen siin nii kaua olnud. Ministrid on mu mobiilis lühinumbritega ja nad võtavad alati vastu, kui ma helistan.

Kas neid huvitab, mida Te räägite? Jah. Nad on väga huvitatud ärikeskkonna atraktiivsemaks muutmisest. Ma kulutan palju aega sellele, et rääkida Gruusia poliitikutele, et nad peavad kindlustama valitsuse ja ettevõtete head suhted, mis on praegu halvenemas.

See ei tähenda, et Gruusia on lootusetu koht, vaid et nad peavad selle teemaga hoolikad olema. Praegu on neil vaja välismaiseid otseinvesteeringuid rohkem kui midagi muud, kuid neid ei tule. See on kurb tõsiasi.

Miks nii? Sest kapital on argpükslik ega lähe kuskile, kus on riskid. Siin on küllalt stabiilne poliitiline keskkond, kuid kunagi ei tea, mis seisus sa legaalsesse lahingusse sattudes oled. Mis siis, kui keegi otsustab järsku, et nad tahavad meie ettevõtet endale? Kas me oleme kaitstud? Praeguse kohtusüsteemi juures on vastus eitav. Kohtusüsteem vajab tõsist uuendamist. Poliitikud peavad mõistma, et kohus seisab neist eraldi.

Kommentaar: Edusamme piirab kultuuriline eripära
Peter Gornischeff, Kaubandus-tööstuskoja teenuste direktor

Tegemist on areneva riigiga ja arenevates riikides on alati võimalusi. Gruusias on võimalik kiiresti tulu saada. Lisaks on seal paljud sektorid, näiteks IT, vähem arenenud ja meil on teadmisi, mida neile oma kogemusest edasi anda.

Ka Gruusia poliitiline tähtsus Eesti valitsuse välispoliitika agendas annab tõuget. Me ei ole Gruusias selline riik, keda ei tunta, mis kahjuks on eksporditurgudel tihti probleemiks. Lisaks ei ole Gruusia geograafiliselt väga kaugel.

Gruusias äri tegemisele saab takistuseks kultuuriline ja sotsiaalne eripära. Seesama põhjus, mis on võimalus, on tihti ka komistuskivi.

Oma osa mängivad kirjutamata reeglid, mis võivad piirkonniti erineda.

Seega, kui pole nii-öelda oma meest Havannas, on väga keeruline, kui mitte võimatu tegutseda. Eestlased on tulemusele orienteeritud, aga mitmed ida kultuurid pigem protsessile.

Kommentaar: Võimalus piimatootjatele ja ehitusfirmadele
Andres Tamm, Väliskaubanduse liidu volikogu esimees

Gruusia looduslikud tingimused ei võimalda näiteks piisavalt toota piima ja tooteid sellest ning neid ostetakse sisse paljudest riikidest. Kahjuks näeb seal vähe Eesti piimatooteid, samas torkavad supermarketites silma Läti, Leedu ja Soome omad. Hinnad on tunduvalt kõrgemad kui Eestis.

Gruusias on linnu ja asulaid, kus puudub pidev tarbeveega varustus ja reovee ärajuhtimine ning selle puhastus. Mitmed rahvusvahelised institutsioonid on eraldanud Gruusiale suuri summasid nende probleemide lahendamiseks. Gruusial puudub endal piisav oskusteave ja võimsused selliste infrastruktuuride rajamiseks. Siin oleks jälle võimalus meie ehitusfirmadele.

Riigis on väga väike maksukoormus ja madalad tööjõukulud, saadaolev toodang on kallis ja vähekvaliteetne. Gruusia suhtes kehtib ELi enamsoodustus režiim, juhtivad ametnikud on haritud, paljud neist õppinud välismaal ja motiveeritud oma riiki edasi arendama.

Kommentaar: Infrastruktuur jätab soovida
Allar Korjas, EASi ekspordidivisjoni direktor

Gruusias pole meil aktiivselt turundust tegevate ettevõtetega praktiliselt mingit kokkupuudet. Ettevõtted on toonud välja Gruusia tagasihoidlikku taristut ja sellest johtuvalt kulukat logistikat. Pigem vaatavad ettevõtted turgude poole, kus ekspordivõimalused on tunduvad reaalsemad. Majandusaastate aruannete põhjal eksportis Gruusiasse 2009. aastal alla 30 Eesti ettevõtte. Sihtriigina platseerus Gruusia sellega pingereas viiekümnendale kohale.

Tasub teada: Ärikultuur pakub avastamisrõõmu

Kuidas Gruusia turule murda?
1. Olulisim on kohalik inimene, kes põhjalikult tunneks olusid, usaldusväärseid võimalikke äripartnereid, potentsiaalseid töötajaid jne.
2. Kui selline kohalik tugi puudub, siis võib äri ebaõnnestuda. Isiklik läbisaamine ja sõprussuhted on väga tähtsad. Võõrastega äri tehes on risk suur.
3. Gruusias ei ole veel välja arenenud hulgikaubandusbaase ja seetõttu tuleb ise kaubad jaotada jaekaubandusettevõtetesse.
4. Tööjõud tuleb sul endal välja koolitada.
5. Ole valmis ootamatusteks, vahel ei aita ka kokkulepitu paberile panemine.
6. Kauba-teenuse hind võib üleöö tõusta.
7. Grusiin kipub äri tulevikuväljavaadetest rääkides liialdama.
8. Õpi tundma kohalikku kultuuri ja sellest tulenevaid tarbimisharjumusi. Näiteks kevadel on Gruusias pikk 49päevane paast.
9. Kaugjuhtimine ei toimi, tuleb kas ise sageli kohal viibida või saata sinna oma esindaja. Samas suhtuvad grusiinid eestlastesse hästi ja tahavad igati nende ettevõtmistele kaasa aidata.
10. Gruusia ärikultuur erineb Läänest - viimast sinna üks-ühele ümber tõsta pole mõtet.
11. Küsi nõu Eesti saatkonnast Gruusias, võta ühendust teiste ettevõtjatega.

Allikas: Gruusias tegutsevad Eesti ettevõtjad, Andres Tamm

Ülevaated Gruusia majandusest ja poliitikast www.vm.ee

Osale arutelus

  • Kadri Bank

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Globalsun otsib päevitus- ja ilutoodete MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

05. oktoober 2017

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

Hilleberg is looking for an QUALITY MANAGER

Finesta Baltic OÜ

19. oktoober 2017

Teabevara