Müügimees, kes lükkab reaalsuse paigast 

Mida ametist lahkunud Apple'i juht Steve Jobs on andnud maailma juhtimispärandisse, kirjeldab tehnikaülikooli juhtimise õppejõud Marko Rillo.

Legendaarsed on Steve Jobsi müügimehe oskused. Kasutusele läks termin "Müügimees ja Reaalsuse Paigastlükkamise Väli" ehk Reality Distortion Field, rääkis ta Äripäeva tänasel seminaril "Kuidas tekitada massidele iseturundav imagoloogiline jõud?".

Psühholoogid viisid läbi katse Steve Jobsi viieminutilise klipiga. Ja see klipp vaid veenis üle 30% investoritest kujutletava firma aktsiaid ostma, kuigi analüütiliselt oli ettevõte kehvas seisus. Steve Jobsi leivanumbriks saidki karismaatilised müügiesinemised, kus toitis inimeste unistusi ja lõi kultusliku järgijate kildkonna.

Jobsist kui juhist ja tema alluvuses töötamisest räägitakse õudusi. Ka tema eetiline pool on kahtlane, sest on esinenud aktsiaoptsioonide võltsimisi tema firmades Apple ja Pixar.

Samas, firma tulemuste põhjal – ajaloo üks edukamaid firmajuhte. Julgus, arrogants ja nutikus mitmeid tööstusharusid ümber kujundada. Samas edukaim juht, innovatsiooni võrdkuju. Noorte iidol rokkstaaride kõrval on Steve Jobs.

Jobs on üks maailma rikkaim inimene, kes pole kunagi ülikooli lõpetanud. Ta adopteeriti perre, mis ei olnud eriti heal järjel, aga vanemate unistus oli talle kõrgharidus anda, kogusid selleks ka raha. Aga Jobs kukkus välja juba esimesel kursusel, läks õppima kalligraafiat ja tarvitas ohtralt LSDd ja käis spirituaalsetel reisidel Indias, oli pühendunud taimetoitlane.

Töötas aastatel 1973-74 lühidalt Ataris programmeerijana. Ta jumaldas Silicon Valley kultuuri ning armastas katsetamisi ja ka läbikukkumisi. Loomulikult alustas ta garaažist, kus monteeriti esimene arvuti. Seemnekapitaliks oli Atarist teenitud tulu ning diil, et iga vähendatud kiibi pealt teeniti sada dollarit. Esimese arvuti programmeeris tema sõber Steve Wozniak, kellel Jobs ka juba varakult rahaliselt naha üle kõrvade tõmbas.

Apple asutati 1. aprillil 1976. aastal. 1977 sündis Apple II, tellimuste hulk ületas aastaga miljoni dollari, veel aasta hiljem kümne miljoni ja veel aasta hiljem saja miljoni dollari piiri. Jobs kaasas firmasse ärijuhiks ka Soome juurtega Mike Markkula. 1981 lahkus Steve Wozniak, 1983 Mike Markkula. 1984. aastal sündis Macintoch.

Algusaastate märksõnad:
1978: Steve Jobs - 23-aastane miljonär
1980: IPO sünnitas 300+ miljonäri
1983 John Sculley - uus juht
1984: Macintosh - graafiline arvuti
1985: visati Steve Jobs välja firma nõukogust, mille ta ise oli asutanud. Ta visati tänavale, kuna ta oli oma arrogantse käitumisega paljud välja vihastanud.
1976-84: töötajate arv kasvas igal aastal rekordiliselt ja agressiivne kasv tekitas vastuolu kuluka visionääri Jobsi ja efektiivse juhi Sculley vahel.

Jobs investeeris 1986. aastal firmasse Pixar kümme miljonit dollarit ja sai 50,1% aktsionäriks. Pixar oli Jobsi hobi, aga aastail 1986–2006 vaatas ta selle firma asju visionäärina distantsilt. Väga hea visionäär ei pea olema ise kätega asja kallal. Käisidki legendid, et Pixaris töötavad isa, poeg ja Püha vaim. Disney ostis 2006. aastal kogu firma 7,6 miljardi dollariga.

Steve Jobsi naasis Apple'isse 1997, mil ta kutsuti konsultandiks. Ülesandeks: proovi, äkki sul õnnestub asjad korda saada. Ta otsustas, et hakkab tegelema anti-turundusega. Tekitas täieliku konfidentsiaalsuse nõude kõigi tootearenduse osas. Et see tekitab palju ajakirjanduse huvi ja nii saame tasuta turundust, sest raha selle alla panna meil ei ole. Apple'i poliitikaks on olnud ka n-ö "kogemata lekitamised". Enne avalikku esitlust oli tooteid enda käes hoidnud vaid kümmekond kitsa ringkonna töötajaid. Jobsi visioon – kliente ei tohi kuulata, vaid neid peab õpetama, sest kliendid on rumalad.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara