GrabCADi looja Hardi Meybaumi vastused Teie küsimustele 

Inseneride Facebooki loova Eesti idufirma GrabCADi üks asutaja Hardi Meybaum esines kolmapäeval, 14. septembril Äripäeva seminaril "Kuidas jõuda tööstuses eduka koostööni teadlastega" ning vastas seal ka bestsales.ee lugejate küsimustele.

Meybaum esines ettekandega: "Kuidas väike Eesti tootja saab General Motorsiga võrdse tootearendusmeeskonna".
Meybaumi ja Indrek Naruski loodud inseneride Facebook GrabCAD kolis oma peakontori selle aasta alguses Tallinnast Bostonisse, et firma arengule veelgi kiirem hoog anda ning suuremale osale klientidele lähemal olla.
Reedel, 9. septembril võitis GrabCAD Londonis investorite leidmise võistlusel Seedcamp esikoha, kuid loovutas esikoha ja 25 000 eurot konkurendile

Meybaum ja Narusk on mõlemad lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli. Lisaks nendele küsimustele ilmub ka www.bestsales.ee lehel pikem intervjuu Meybaumiga, mille viis läbi toimetaja Annika Matson. 

Vastatud küsimused

Raha
Kui palju te olete tänaseks GrabCADiga käivet teinud?
Ma ei anna vastust küsimustele käibe ja kasumi kohta. Võin vaid öelda, et teeme hetkel kahjumit. Me investeerime väga kõvasti hetkel oma platvormi arendusse.
Õuna Endel
GrabCad figureerib küll kõikvõimalikel startup konkursidel nii meil kui mujal ning feimi tundub tulevat koormatega. Küsimused: 1. Kas kogu selle tingel-tangeli kõrval jääb aega ka põhitegevusega tegelemiseks? 2. Kas teenite juba kasumit? 3. Millal loodate investorite raha neile tagasi teenida?

1. Olen viimase 3 kuu jooksul esinenud 3 korda: siin Äripäeva seminaril, augustis noortele ettevõtjatele Garage48 raames, kuidas välisinvesteeringuid „maale tuua“ ja Londonis Seedcampil eelmisel nädalal. Tegelengi väga pingsalt põhitööga. Jah, üks esinemine seisab veel ees novembris - esinen Las Vegases, maailma kõige suuremal CADi konverentsil umbes samasuguse ettekandega nagu nüüd Äripäeva seminaril. Rohkem ma ei esine.

2. Nagu öeldud, teeme hetkel kahjumit. Me investeerime väga kõvasti hetkel oma platvormi arendusse.

3. Viie aastaga.

Marko
1. Kui suured on summad, mida võetakse ettevõtetelt mudeli ja joonise eest? 2. Kui suur on reaalne summa, mis laekub sealt tööd tegevale insenerile? 3. Kuidas on plaanis kontrollida piraattarkvara kasutamist jooniste tegemisel?

1. Sõltub joonisest, hinnad on vahemikus 75-150 USA dollarit. Mudeli keskmine hind on 75 dollarit. 2. Meie ärimudel on, et 70% saab insener ja 30% meie. Aga sõltub alati töödest. Inseneri keskmine tunnihind varieerub 15-125 dollarini. Väga spetsiifiline töö on kallim, nt tugevusarvutus.
3. Täna me ei kontrolli piraattarkvara kasutust. Me oleme sellest rääkinud CADi tarkvaradega, tulevikus tulevad kontrollmehhanismid ka vahele. Meie polegi need, kes seda kontrollima peavad.

Tonu
Oletame, et Merzedes tellib GrabCADilt uue auto mudeli. Küsimus: Kelle loodud see uus auto siis on?
Alati on joonised-mudelid kliendi omad. Kui Mercedes tellib ja maksab, siis nemad jäävad ka jooniste ja intellektuaalse omandi omanikuks.
Konkurent
1. Millal kolisite oma firma peakontori Tallinnast Bostonisse? 2. Millises arenguetapis firma siis oli? 3. Miks eelistate Bostonit Tallinnale?
1. Selle aasta alguses. 2. Firma oli sellises etapis, et suur enamus kliente oli Ameerikast. Et olla lähemal klientidele. Ameerikas on meil vaid müügi- ja turundusüksus, aga enamik arendustöid ja -otsuseid tehakse ikkagi Eestist. 3. Seetõttu tuli ka eelistada Bostonit.
Naine
Teid on nüüd üle maailma tituleeritud nimega Eesti parima idufirma juht. 1. Mis tundeid see teis tekitab? 2. Kas paneb pinge peale ka, et nüüd tuleb olla ja teha ja näidata väga häid tulemusi?
1. Meile pakub pinget vaid see asi, mida loome ja teeme. 2. Me ei keskendu meediale, vaid sellele, et tuua kiiresti välja uusi lahendusi inseneridele ja teha nende elu lihtsamaks.
Silver
1. Kas Teie idee on unikaalne või on ka varem analoogseid ettevõtete mudeleid kasutuses olnud? Endale meenub nagu oleks üks reklaamvideode müügiga tegelev ettevõte (Mookie oli see vist) samuti olnud, kes kasutas laia valikuga videode töötlejaid läbi "network community". Ettevõte läks pankrotti peale investorite rahade lõppemist. 2. Kas olete analoogseid tegemisi analüüsinud ning oleks huvitav teada, millised on Teie tugevused või erisused võrreldes varasemate taoliste ärimudelitega?

1. Need 3 näidet, mis ma oma ettekandes tõin: Amazon Mechanical Turk
www.99designs.com ; www.innocentive.com - need on väga hinnatud ja edukad just oma kitsas valdkonnas. Selliseid ettevõtteid on täna, mis tegutsevad erinevates ja väga kitsates valdkondades, üle 100. See on väga suur trend hetkel maailmas.
2. Nt www.odesk.com - nende käive jõudis eelmisel aastal 100 mln dollarini. Teine on glggroup.com - nende mudel on see, et nad leiavad leiavad väga spetsiifilised eksperdid erinevates valdkondades ja pakuvad teistele, kes tahavad tunni nendega rääkida, et viivad nad kokku. Ja küsivad raha selle eest. Ka nemad on väga edukad. Ja need viimased on oma exiti ehk mahamüügi juba teinud ja korraliku raha saanud selle idee eest.

Madis
1. Millised oleksid teie peamised soovitused inseneriks õppivatele tudengitele, et edu saavutada? 2. Milliseid omandatud teadmisi hindate kõige väärtuslikemaks?

1. Kui mingi teema üht inseneri huvitab, siis tuleb seda teemat uurida ja edasi minna vaatamata sellele, et ümberringi kõik ütlevad sulle, et see ei tööta. Meiega oli nii. Kõik ümberringi ütlesid meile, et see ei õnnestu teil. Ise kaotasime ka vahepeal lootuse, aga õnneks me ei loobunud. Ja siis tuli meile esimene tõeline tellimus USAst, Kaliforniast. Üks endine pankur soovis meie kaudu jooniseid ATV järelkärule ja ta sai need. Tänaseks on tal firma, mis toodab ATV järelkärusid. 2. Tuleb aega kulutada ja ennast harida ja vajadusel tuleb minna Eestist ära sinna, kus on võimalik ennast edasi arendada. Presidendi üleskutse "Talendid koju“ on väga tore, aga mina arvan, et palju väärtuslikum on see, kui on meiesuguseid ettevõtjaid, kes käivad väljaspool Eestist, saavad kogemused ja toovad need Eestisse tagasi. See on ka Eesti hariduse ja harituse arendamiseks tänases arenguetapis kõige parem viis. Ma soovitaksin noortele just minna Eestist ära, minna õppima ja tööle mõneks ajaks ja tagasi tulla. Ma ütlen, et mida rohkem insenere Eestist ära läheb kaheks, viieks, kümneks aastaks tipptasemel haridust omandama ja tuleksid tagasi, siis Eestil on sellest vaid võita.

Õppejõud
1. Milliseid Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud teadmisi hindate kõige väärtuslikumaks? 2. Kuidas Eesti ülikoolide teadlased saaksid jõuda eduka koostööni ettevõtjatega?

1. See inseneriharidus, mis on minul ja Indrekul (Indrek Narusk, GrabCADi teine asutaja - toim), see on aidanud meid väga palju. See haridus, mille saime, on aidanud meid selles, et mõelda väga ratsionaalselt ja mõelda oma peaga. Suhtuda asjadesse mõistlikult.

(Toim - samas oma ettekandes te mainisite, et Ameerika tehnikaülikoolides pakutav haridus on mäekõrguselt üle Tallinna Tehnikaülikoolis pakutavast). Meybaum: Ma olen käinud ise andmas loenguid kahes ülikoolis USAs. Olen seal rääkinud oma nägemusest, kuidas see inseneri valdkond üldiselt võiks muutuda. Olen palju aega veetnud inseneridega ja mis seal salata, et see haridus, mida Massachusetts Institute of Technology (MIT) pakub, see on väga palju erinev TTÜ omast. Üks väga lihtne näide on: MITis ei õpetata CADi tarkvara kui sellist, sest see ei ole oluline. Inseneriks olemine ei ole see, et sa oskad CADi tarkvara. Seal õpetatakse väga sügavuti üldiseid insenerioskusi. Selle CADi tarkvara selgeks saamine on iga tudengi oma mure. Kui vaadata Eesti mehaanikainseneri õppekava, siis seal on väga palju rõhku pandud sellele reaalsele tootele, mis õpetab seda programmi kasutama, aga ei õpeta oma peaga mõtlema. See on üks kõige suurem erinevus, mida ma olen näinud seal ja siin.

2. See on huvitav teema, kui just tuua siia võrdlus MITiga, siis seal on eraldi Media Lab ja kõige suurem osa nende kasumist tuleb just sealt. MITi Media Lab on tudengite unistuste töökoht. Tõesti, sinna tööle pääsemisest unistab iga tudeng. Seal on maailma parimad vahendid ja maailma kõige huvitavamad projektid. Ja seda ei rahasta mitte MIT, vaid suured korporatsioonid maailmast. Nt Samsung, maailma suurimad autotööstused. Kogu kõrgtehnoloogia valdkond on kogunenud selle Labi taha. See on nagu ökosüsteem. Me peame ka Eestis looma sellise koha, et see värske insener tahab minna sinna tööle ja pühendada oma aeg sellistele uuenduslikele projektidele. Selle asemel, et minna kuskile mutreid joonistama või tööriistapoodi müüjaks. Meil Eestis puudub selline Media Lab ehk uute ideede kasvulava. Kus oleks inseneril huvitav edasi areneda.

Osale arutelus

  • Hardi Meybaum

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

Maxima otsib MÜÜGI- JA TURUNDUSDIREKTORIT

Maxima Eesti OÜ

25. september 2017

Teabevara