Meybaum: Jürvetson helistas ise mulle

Inseneride Facebooki loova Eesti idufirma GrabCADi üks asutaja Hardi Meybaum ütles eksklusiivintervjuus Best Salesile, et kahe nädala eest helistas talle Ameerikas väga tuntud Eesti päritolu riskikapitalist Steve Jurvetson (eestipäraselt Jürvetson) ja tahtis rääkida.

"Meie firmal GrabCAD on kokku 15 investorit, Eestist – Arengufond ja Astrec Baltic. Ameerikast kolm väga suurt riskikapitalifirmat: Matrix Partners, mis oli näiteks Apple arvutite üks esimesi investoreid; siis Next View Ventures, mille üks partner oli LinkedIni kaasasutaja; ja Atlas Ventures, mis oli Solid Worksi esimene investor. Samuti on meil 8 angel investorit ehk professionaalset eraisikust investorit Ameerikast, kes tegelevadki alustavate ettevõtete rahastamisega. Neli neist on John McEleney, Alex Ott, Angus Davis ja Jon Stevenson. Ning neli neist ei soovi oma nime avalikustada. Nad kõik liitusid meie firmaga kolm kuud tagasi. Lisaks on meie investoriteks veel Seedcamp ja Techstars.
 
Kas teie investor on ka Eesti päritolu riskikapitalist Steve Jurvetson (eestipäraselt Jürvetson)? Ei, Jürvetsoni meil veel kambas ei ole, aga oleme temaga suhelnud küll. Just kahe nädala eest ta ise helistas mulle ja me vestlesime.

Kas ka tema on huvitatud teie firmasse investeerimisest? Enne, kui lepinguid ei ole allkirjastatud, ei tea kunagi midagi. Ma olen muide veidi ebausklik ka. Aga me ise ei ole Jürvetsonile oma äriplaani saatnud ning vaatamata sellele helistas ta mulle ise kahe nädala eest.
 
Kas olete ka EASist toetust saanud? Ja, ka EAS on meid natukene aidanud.  
 
Kui suur on teie firma käive ja kasum hetkel? Me investeerime väga kõvasti hetkel oma platvormi arendusse ja kasumisse jõudnud veel ei ole. Käibe kohta ma ka infot ei anna. 
 
Millal loodate siis investoritele nende raha tagasi teenida? Viie aastaga.
 
Kas te esinete viimasel ajal tihti? Kas jääb veel aega ka põhitööga tegelemiseks? Olen viimase kolme kuu jooksul esinenud kolm korda. Äripäeva seminaril, siis augustis Eesti noortele ettevõtjatele Garage48 raames – teemal, kuidas välisinvestoreid leida; ja Londonis Seedcampil eelmisel nädalal, kus me võitsime. Ja lisaks on ootamas veel üks esinemine - novembris Las Vegases, maailma kõige suuremal CADi konverentsil, kus astun üles umbes  samasuguse kõnega nagu Äripäeva seminaril. Rohkem ma ei esine, sest soovin väga tegeleda oma põhitööga – arendada GrabCADi. Tuua kiiresti välja uusi lahendusi inseneridele ja teha nende elu lihtsamaks.
 
Kui suured on summad, mida võetakse ettevõtetelt mudeli ja joonise eest? Mudeli hind on umbes 75 USA dollarit. Jooniste puhul sõltub kõik nende raskusastmest, aga hinnad algavad 75 dollarist ja võivad küündida 150 dollarini.
 
Kui suur on reaalne summa, mis laekub sealt tööd tegevale insenerile? Meie ärimudel on, et 70% saab insener ja 30% meie. Aga sõltub alati töödest. Inseneri keskmine tunnihind varieerub 15-125 dollarini, nt tugevusarvutus on väga spetsiifiline ja kallim.
 
Kuidas on plaanis kontrollida piraattarkvara kasutamist jooniste tegemisel? Täna meie ei kontrolli piraattarkvara kasutamist. Me oleme sellest rääkinud CADi tarkvaradega, tulevikus tulevad kontrollmehhanismid ka. Meie polegi need, kes seda kontrollima peavad.
 
Oletame, et Mercedes tellib GrabCADilt uue auto mudeli. Kelle loodud see uus auto siis on? Alati on joonised ja mudelid kliendi omad. Kui Mercedes tellib ja maksab, siis nemad jäävad ka jooniste ja intellektuaalse omandi omanikuks.
 
Kas Teie idee on unikaalne või on ka varem analoogseid ettevõtete mudeleid kasutuses olnud? Tõin oma ettekandes paar näidet sarnaste edukate kontseptsioonide kohta. Nt veebileht 99designs.com. Ettevõtja saab sinna sisestada info oma veebi kohta ja tellida 99 dollari eest oma ettevõttele uusi logonäidiseid. See on väga populaarne, saad nt 500 ideekavandit oma 99 dollari eest. Sellised väga kitsas valdkonnas tegutsevad veebiteenused on täna maailmas väga populaarsed, edukaid näiteid sellistest nišilahenduste pakkujatest on üle 100.  See on väga suur trend hetkel maailmas.
Näiteks sellise firma nagu www.odesk.com käive jõudis eelmisel aastal 100 mln dollarini. Veel üks näide on www.glggroup.com. Nende ärimudel on kokku viia väga kitsa valdkonna eksperdid ettevõtjatega. Nad pakuvad neile siis tunni-paar telefonivestluseks ja võtavad tasu selle eest. Nad on samuti väga edukad. Ja nemad on oma exiti (ettevõtte müük – toim) korraliku raha eest juba teinud.
 
Kas olete analoogseid tegemisi analüüsinud just teie kitsas valdkonnas? Millised on Teie tugevused või erisused teiste taoliste ärimudelitega? Meie valdkonnas on küll tootmise jaoks erinevaid saite, kus selline koostöö toimub. Ja konkurentidest rääkides - meile on teada üks firma Kanadas, kes on oma veebisaidil kõik meilt täpselt maha kopeerinud. Nende lahendus näeb samasugune välja nagu meie oma. Ma seda firmat ei nimeta, sest ei hakka neile reklaami tegema. Aga viimased seitse kuud juba on nad meid järjest kopeerinud.
 
Kas see teid vihaseks ei aja? Ei, vihaseks see meid ei aja. See on tervendav konkurents.
 
Millal kolisite oma firma peakontori Tallinnast Bostonisse? See juhtus selle aasta alguses. Aga ega see, et meil on enamus töötajaid Eestis ja kogu tarkvara arenduse plaanime me ka teha Eestis.
 
Miks eelistate Bostonit Tallinnale? Seal oli erinevaid põhjuseid. Aga peamine põhjus on, et meil on tänaseks 80% klientidest USAs. Tahtsime minna oma klientidele lähemale. Ameerikas on meil siiski vaid müügi- ja turundusüksus, enamik arendusotsuseid tehakse ikkagi Eestist.
 
Kui palju on teil hetkel töötajaid? Täna on Eestis kaheksa töötajat.
 
Milliseid Tallinna Tehnikaülikoolis omandatud väärtusi hindate enim? Inseneriharidus, mis on minul ja Indrekul (Indrek Narusk, GrabCADi teine asutaja - toim), on aidanud väga palju. See haridus, mille TTÜst saime on aidanud meid mõtlema oma peaga ja väga ratsionaalselt. Suhtuda asjadesse mõistlikult.
 
Samas oma ettekandes te mainisite, et Ameerika tehnikaülikoolides pakutav haridus on  mäekõrguselt üle Tallinna Tehnikaülikoolis pakutavast. Kommenteerige? Ma olen ise käinud andmas loenguid kahes Ameerika ülikoolis. Olen seal just rääkinud oma nägemusest-kogemusest, kuidas inseneride valdkond võiks muutuda interneti tulekuga. Olen palju aega veetnud inseneridega ja mis seal salata, et see haridus, mida Massachusettsi Tehnoloogiainstituut (MIT) pakub, see on väga palju erinev TTÜ omast. Üks väga lihtne näide oleks näiteks, et seal ei õpetata CADi tarkvara kui sellist, sest see ei ole oluline. Inseneriks olemine ei ole see, et sa oskad CADi tarkvara. Seal õpetatakse väga sügavuti üldiseid insenerioskusi ja selle CADi tarkvara selgeks saamine on iga tudengi oma mure. Kui vaadata Eesti mehaanikainseneri õppekava, siis on siin väga palju rõhku pandud sellele reaalsele tootele, mis õpetab seda programmi kasutama, aga ei õpeta oma peaga mõtlema. See on üks kõige suurem erinevus, mida ma olen näinud seal ja siin.
 
Millistes ülikoolides Ameerikas te olete tänaseks juba loenguid andnud? Ma olen rääkinud tudengitele MITis ja New York Cooper Union University’s. 

Kas te siiski hindate TTÜst saadud haridust? Loomulikult hindan.
 
Kui te nüüd tõusetegi nö niši-Skypeks maailmas, siis mida te annate vastu Eestile selle hariduse eest, mis te siit saite? Ma arvan, et ma juba annangi tagasi. Ma annan noortele ettevõtjatele nõu, kuidas nad võiksid oma plaane seada, et kaasata välisinvesteeringuid või saada valmis oma toode ning tuua sellele esimesed kasutajad.
Augustis käisin rääkimas Garage48 ürituste raames noortele ettevõtjatele. Eestis on nüüd kaks firmat, kellel on õnnestunud välisinvesteeringuid kaasata. Üks oleme meie ja teine firma ei ole oma lugu jaganud.
Pikemas plaanis näen ma ennast kindlasti Eestiga seotuna. Minu arust on ka väga oluline tuua Eestisse väljapoolt samuti inimesi, millele täna üldse rõhku ei panda. Täna ei tooda veel maailmatasemel inimesi siia ülikoolidesse õppejõududeks, niisama loenguid pidama, rääkima ja ajutiselt elama. Aitama ettevõtjaid. Maailmas on väga palju häid inimesi, kes oleks valmis seda tegema. Kuna mul on endal üsna suur võrgustik väljapool Eestist, siis ma hea meelega tegelen sellega ja aitan kaasa.
 
Kuidas võiksid teadlased jõuda eduka koostööni ettevõtjatega? See on huvitav teema, kui tuua siia võrdlus MITiga, siis selles ülikoolis on eraldi Media Lab ja kõige suurem osa nende kasumist tuleb just ülikooli koostööst ettevõtetega. Media Lab MITi juures on selline unistuste koht, kuhu tööle pääsemisest unistab iga tudeng. Seal on maailma parimad vahendid ja maailma kõige huvitavamad projektid. Ja seda ei rahasta mitte MIT, vaid suured korporatsioonid maailmast. Nt Samsung, maailma suurimad autotööstused. Kogu kõrgtehnoloogia valdkond on kogunenud selle Labi taha. See on nagu ökosüsteem. Me peame ka Eestis looma sellise koha, et see värske insener tahab minna sinna tööle ja pühendada oma aeg sellistele uuenduslikele projektidele. Selle asemel, et minna kuskile mutreid joonistama või tööriistapoodi müüjaks. Meil Eestis puudub selline Media Lab ehk uute ideede kasvulava, kus oleks inseneril huvitav edasi areneda.
 
Kes sellise Labi Eestisse luua võiks? Ülikool või ettevõtjad? MITi puhul veab seda MIT ise, kuigi seal on eraldi juht. Sel aastal valiti uueks juhiks jaapanlasest riskikapitalist Joichi Ito, kes on maailmas väga-väga tuntud ettevõtja. Ühesõnaga väga tuntud ettevõtjad veavad seda. Ametlikult kuuluvad alati kõik litsentsid, mis seal luuakse, ülikoolile, aga kuna see on nii pop ja kõik tahavad sinna tööle minna, siis nad suudavad pakkuda suurt lisaväärtust nendele toetajaettevõtetele, seepärast see ring toimib väga hästi. Eestis võiks olla esimene samm see, et loodaks selline keskkond, kuhu need insenerid võiksid minna.

Kas ainult Eestis see luua pole liiga piiratud? Mina olen suure rahvusvahelise koostöö fänn. Soome Aalto Ülikool, kes on Tallinna Tehnikaülikoolist hetkel väga palju ees, võiks kampa meelitada. Rootsis on väga tugeva tasemega Chalmersi Tehnikaülikool Götteburgis. Need kaks ülikooli on ju meile väga lähedal ja kui Eesti suudaks tõepoolest ka nemad koostööks kampa meelitada, võiks välja tulla vägev Lab. Chalmersi Tehnikaülikool on muu seas üks kõvemaid ülikoole maailmas autodisaini osas.
 
Millised on inseneriks õppivatele tudengitele? Kui mingi teema üht inseneri huvitab, siis tuleb seda teemat uurida ja edasi minna vaatamata sellele, et ümberringi kõik ütlevad sulle, et see ei tööta. Meiega oli nii. Kõik ütlesid meile, et see ei õnnestu teil. Ise kaotasime ka vahepeal lootuse, aga õnneks me ei loobunud.

Ja siis tuli meile esimene tõsine tellimus. Ta oli endine pankur Kaliforniast, kellelt potsatas GrabCADi postkasti sisse skanneeritud paberil miskid joonistus-kritseldused, mis võiks olla ATV järelkäru. Ta oli nende kritseldustega juba üritanud USAs pangas laenu saada, aga ta naerdi välja. Vaatasime neid, vangutasime pead, aga siis mõtlesime, et postitame need igaks juhuks meie baasis olevatele inseneridele. Ja uskumatu, 24 tundi hiljem postitati nende kritselduste põhjal mudel-toode, mis nägi välja nagu tõeliselt moderne ATV järelkäru. Ja see oli meie läbimurre ja esimene tõeline tellimus. Täna on sellel mehel USAs firma, mis toodab ATV järelkärusid.

Seega, tuleb aega kulutada ja ennast harida ja vajadusel tuleb minna Eestist ära sinna, kus on võimalik ennast edasi arendada. Eesti presidendi üleskutse "Talendid koju!" on küll väga tore, aga mina arvan, et palju väärtuslikum on see, kui on meiesuguseid ettevõtjaid, kes käivad väljaspool Eestist, saavad kogemused ja toovad need Eestisse tagasi. Eesti tänases arenguetapis on see kõige parem viis. Ma soovitaksin noortele just Eestist ära minna õppima ja tööle ning ütlen, et mida rohkem insenere Eestist ära läheb kaheks, viieks, kümneks aastaks tipptasemel õppima ja ka tagasi tulevad, siis Eestil on sellest vaid võita.

Loe ka www.bestsales.ee toimetaja Annika Matsoni kahe aasta eest tehtud intervjuud Steve Jürvetsoniga 

Loe ka, mida kirjutab GrabCADist USA tuntuim tehnoloogiablogi TechCrunch

 

Osale arutelus

  • Annika Matson

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

ESSVE Estonia otsib TURUNDUSJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

01. oktoober 2017

Hilleberg is looking for an QUALITY MANAGER

Finesta Baltic OÜ

19. oktoober 2017

Digitrükk is looking for a EXPORT SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

02. oktoober 2017

Teabevara