Eesti liigub Hiina poole teosammul

Hiina kiiresti arenev majandus on pannud ka Eesti ettevõtja sinnapoole piiluma ja ekspordivõimalustest rääkima. Paraku näitab väikese Eesti ja hüpetega areneva hiigelriigi vaheline kaubanduskäive, et tihti jääb soov Hiinas äri ajada pelgalt jutu tasemele.

Seda näeb hästi kas või ekspordinumbritest. Mullu müüsid eestlased Hiinasse kaupa ja teenuseid 121,6 miljoni euro eest - umbes sama palju kui Briti Neitsisaartele. Võrdluseks - 2010. aastal müüsime SRÜ riikidesse 1,7 miljardi euro väärtuses toodangut ja teadmisi ning lähimale rikkale turule ehk Soome 2,6 miljardi eest.

Kolm korda ületab praegu Eesti impordimaht rahaliselt Hiinasse eksporditavate kaupade ja teenuste mahtu.

Juttu Hiina suurte võimaluste kohta jätkub kõigil. "Maailmapanga arvutustel on järgmise 10-15 aasta jooksul Hiina mõju maailma majanduskasvule peaaegu neli korda suurem kui USA-l ja 2,5 korda suurem kui Euroopa Liidul," toob Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur välja värskelt riigikogule esitatud aastaraportis.

Tavaliseks on saanud teated, et mõni Eesti äridelegatsioon käis Hiinas või vastupidi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on uhke Eesti esindatuse üle Shanghai EXPO-l, kus Eesti boksi külastas mullu üle 2 miljoni inimese. EAS on loonud Shanghaisse ka esinduse, mille ülalpidamiseks kulub tänavu ligi 70 000 eurot. Samas on aga esmapilgul ehmatav, et EASi ametlik esindaja Shanghais Priit Martinson suudab päringule mitu päeva vastust koostades teatada lühidalt, et "Hiinast impordivad täna hinnanguliselt sajad Eesti ettevõtted, ekspordivad kümned". Mõni päev kulub veel ja siis jõuavad Martinson ja EASi ekspordidivisjoni juht Allar Korjas riikliku organisatsiooni eesmärkide kohta anda ka pikema selgituse. Selgub näiteks, et Hiina turule sisenemiseks on EASilt toetust saanud mitu firmat - teiste seas ka Liviko.

Liviko juht Janek Kalvi: kannatlikkust peab olema. Liviko loodab veel tänavu esimese partii Vana Tallinna ja Viru Valget Hiinasse saata. "Ärini pole veel jõudnud. Oleme olnud mitme potentsiaalse partneriga olukorras, kus peaaegu oleks kaupa saatma hakanud, aga pole veel saatnud," ütleb Liviko juht Janek Kalvi. Tema sõnul tasub Hiinas vaadata piirkondi, kus elatustase kõrgem ja kus saab müüa ka nn premium-tooteid. "Proovime kõigepealt Lõuna-Hiina rannikualadel ja Pekingis," räägib ta.

Samas märgib Kalvi, et nende ettevalmistus turule sisenemiseks on kestnud peaaegu 1,5 aastat, mis on väga pikk aeg. "Seal on vaja pealehakkamist ja soovi teisest kultuurist aru saada. Protsessid, mis Euroopas ja Ameerikas on kiired - teed hea hinna ja kui kvaliteet vastab, lähebki äriks -, võtavad Aasias kauem aega. Määrab see, kas sind hakatakse usaldama ja viimase juures on oluline, kuidas sa end ülal pead, ja kui empaatiline olla suudad," sõnab ta. "Fookus ainult ühele tehingule võib jätta kärsitu mulje ja sa kaotad tõsiseltvõetavust. Hiinlasi iseloomustab pigem see, et nad on sellised kestvusala inimesed, vaatavad väga pikalt ette ja ka Hiina riigi strateegia on vähemalt 100 aastaks tehtud," tõdeb Kalvi ning lisab, et nemad on peale EASi abi saanud ka välisministeeriumilt, Hiina saatkonnalt ning väliskaubanduse esinduselt Eestis.

Osale arutelus

  • Hannes Sarv

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara