Ekspordikoostöö plussid ja miinused

Mitmel ettevõttel koos välisturu vallutamine avardab võimalusi, aga sisaldab ka riske.

Koostöö plussid
* Eksportimisel koostööd tehes on ettevõtjatel kasu kahes asjas - info liikumises ja kättesaadavuses ning turunduskulude optimeerimises. Turuinfo on info ärikontaktide ja nende loomise kohta ning info turuootuste kohta, millistest toodetest või teenustest ollakse huvitatud. Kui ettevõtted omavahel suhtlevad ja koostööd teevad, on tunduvalt suurem tõenäosus, et mõni huvipakkuv tellimus jõuab õige ettevõtteni või lahendatakse asi ära koostöös. Paljude toodete valmistamisel toimivad väärtusahelad, millesse panustab mitu ettevõtet.
* Paljusid turundustegevusi välisturgudel on kulude kokkuhoidmise eesmärgil mõttekas teha üheskoos. Paljud väikeettevõtted ei suuda üksinda katta näiteks välismessidel osalemisega kaasnevaid kulusid. Teha seda ühisboksiga ning esitleda selles kõigi ettevõtete tooteid on tunduvalt mõistlikum. Sama puudutab ka trükiseid, katalooge jm turundusinfot puudutavat materjali.
* Koostöö puhul tuleb üle saada naabrikadedusest, kus kõrvaltänavas asuvas ettevõttes nähakse suurt konkurenti. Välisturgudel on meie konkurendid hiinlased, poolakad, rumeenlased, lätlased ja teised, sõltuvalt sektorist ja turusegmendist. Seega on meie ekspordivõimekuse tõstmisel koostöö möödapääsmatu.
* Näiteks suurte turgude puhul, nagu Hiina või India, on mõttekam Eestil, Soomel, Rootsil ühiselt panustada. Koos on võimalik meie piirkonna toodete tuntust sealsetel turgudel suurendada. Hiinast või Indiast vaadatuna jääb Eesti liiga väikeseks ja tundmatuks, isegi Soome ja Rootsi tunduvad väikesed. Seetõttu niinimetatud "Põhja" brändi sinnapoole müües on võimalik saavutada palju paremaid suhteid ja selle kaudu ka majanduslikke tulemusi.
* Eesti välisesinduste võrgustik on väiksuse tõttu suhteliselt piiratud, aga siiski tubli. Üks võimalus on teha koostööd meile lähedal olevate riikidega ning kasutada Euroopa Liidu struktuure, et seda välisvõrgustikku võimendada.

Koostöö miinused
* Turule sisenemine on kulukas ja kompetentsi nõudev. Selleks peab ettevõttel olema raha ja inimesi, kes suudavad turundustöö ära teha. Suurematele ja võimekatele ettevõtetele on see jõukohane, väiksemad ja keskmised ettevõtted võivad hätta jääda.
* Suhtlemine. On näiteid, kus juba sobiva toote ja hinna puhul on lepingu sõlmimine jäänud ärieetika ehk partnerilt oodatava suhtluse taha pidama. Näiteks ei vastata kirjadele või ei saadeta näidiseid õigeks ajaks kohale või ei peeta eelnevalt sõlmitud kokkulepetest kinni.
* Alati võib juhtuda, et partner hüppab alt ära. Siis võtab partner lõpuks kogu asja üle.
* Makrotasandil tuleb pikemas perspektiivis arvestada, et me ei saa igavesti lootma jääda meie tugevatele partneritele Soomes ja Rootsis. Seega peame ise ekspordivõimekust arendama.
* Riskide hajutamiseks peame vaatama peale lähiturgude ka teisi turge, et vajadusel ümber orienteeruda, kui lähiturgudel peaks tulema langus.
* Soomlased ja rootslased kardavad, et eestlased jäävad oma tellimustega jänni. Meil ei ole midagi karta. Tuleb areneda nende võimalustega, mida klient pakub. Kui klient soovib midagi, siis tuleb ennast piisavalt harida ja uuendada tehnoloogiat.
Positiivsena ei pruugi paista ka see, et ollakse kõikide tegija ehk "saame kõigega hakkama". Partnerile tuleks müüa oma tugevust.

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda juhataja ja Pärnu Puiduklaasteri projektijuht Toomas Kuuda; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda teenuste direktor Peter Gornischeff, Radius Machining OÜ juhatuse liige Veljo Konnimois

Osale arutelus

  • Alyona Stadnik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara