Ernst & Young: järjest vähenev ekspordi kasv takistab arengut

Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi sügisesest euroala majandusprognoosist selgub, et kuigi Eesti eeldatav majanduskasv tuleb käesoleval aastal 7,2%, varjutavad majanduse kiiret arengut järjest aeglustuv ekspordi kasv ning euroriikidest kõrgeim 5%ne inflatsioonitase.

"Kuigi Eesti majanduse eeldatav SKT kasv annab jätkuvalt tunnistust Eestist kui kõige kiiremini taastuvast euroala riikide majandusest, oleme täna väga palju sõltuvad naaberriikidest. SKT kasvu on seni jõudsalt vedanud eksport eelkõige Soome ja Rootsi,“ nentis Ernst &Young ASi partner Ivar Kiigemägi.

"Uuring näitab järgnevatel aastatel aga olulist ekspordi kasvu pidurdumist. See tähendab, et kui sisenõudlus ja investeeringud ei taastu, peab Eesti majanduse edasist kasvu vedama valitsussektor oma investeeringutega," märkis ta.

Lisaks võib Eesti ekspordi konkurentsivõimet kahandada kõrge inflatsioon, mida mõjutavad eelkõige imporditavate toorainete hinnatõus ja tugevnev kodumaine nõudlus. "Uuringu kohaselt on Eestis käesoleva aasta inflatsioonitase ligi 5%, mis on märgatavalt kõrgem kui teistes euroala riikides, samuti on see kõrgem kui Eestilt oodatav produktiivsuse kasv,“ ütles Kiigemägi.

Tallinnas uuringutulemusi kommenteerimas käinud Oxford Economicsi makromajanduse vanemanalüütik Lloyd Bartoni hinnangul on Eesti järgnevatel aastatel siiski eurotsooni kõige kiiremini kasvav liikmesriik. "Kuigi süvenev võlakriis võib tugevalt kahjustada Eesti ekspordimahtusid, annab Eesti väike riiklik sisevõlg lootust, et Eesti valitselus on positsioonil, kust on võimalik riigile avalduvat väliskeskkonna mõjusidmajanduse survet leevendada läbi rahaliste stiimulite,“ rääkis Barton.

Eurotsooni üldist seisu kommenteerides tõdes ta, et kui veel selle aasta algul loodeti eurotsooni põhiriikide jõudsalt kasvamist, siis praeguseks on olukord muutunud. „Meie prognoosi kohaselt on 35%-ne tõenäosus, et praegu finantssektoris valitseva ebastabiilsuse jätkuva laienemisega kaasneks eurotsooni tagasilangus mõõnaperioodi,“ möönis Barton.

Hoolimata juulis Kreekale antud uuest abipaketist on Bartoni sõnul olukord eurotsoonis suve jooksul oluliselt halvenenud. „Finantsturgude ebapüsivus, eurotsooni põhiriikide aeglustunud majanduskasv ning jätkuv langus eurotsooni äärealadel lõunas näitavad, et riikide võlakriis süveneb veelgi, mis omakorda kahandab majanduskasvu lootust ka järgmisel aastal. See, et Kreeka ei suuda riiklikku võlga täies mahus tagasi maksta, tundub meie hinnangul olevat vältimatu.“

Uuring prognoosib eurotsooni tuumikriikide SKT kasvuks perioodil 2011-2015 ligikaudu 2% aastas, mis sarnaneb kümnendiga enne 2009. aasta majanduslangust. Kontrastiks sellele kasvab perifeeriamaade SKT samas ajavahemikus vaid 1,2 protsenti aastas, mis on alla poole kriisieelse dekaadi tempost.

„Madalad ja ebakindlad kasvuväljavaated tähendavad, et investeerimisplaanid lükatakse tõenäoliselt edasi – eriti seetõttu, et pankade finantseerimiskulud on tõusuteel, samuti näitab krediiditingimuste analüüs, et on hakatud karmistama ka ettevõtete laenutingimusi,“ selgitas Kiigemägi ja lisas, et ilmselt on sama ettevaatlikud ka tarbijad, kelle sissetulekuid räsivad nii eelarvemeetmed kui kõrge töötusmäär, mis jääb eurotsoonis tervikuna veel mõneks ajaks 10 protsendi lähistele.

Uuringu kohaselt peaks Euroopa Keskpank hakkama mõtlema intressi langetustele. Olles kergitanud aprillis ja juulis intressimäärasid – vastuseks kavandatust kõrgemale kerkinud inflatsioonile – viitas EKP intressimäära tõstmisele ka 2011. aasta teises pooles.

„Halvenev olukord tähendab aga seda, et kekspank peab muutma oma poliitikat. Ernst &Young eeldab nüüd, et EKP langetab intressimäärasid käesoleva aasta lõpupoole ja samuti 2012. aasta alguses. EKP peaks langetama intressimäärad alla 1%  piiri, juhul kui eurotsoon libiseb tagasi majanduslangusse,“märkis Kiigemägi.

Peamiseks eurotsooni kasvumootoriks on eelduste kohaselt eksport, mis annab aastail 2011 ja 2012 ligikaudu 2-3% SKTst.

„Tootmissektor lõikab hetkel kasu tugevast ekspordinõudlusest, eriti tärkavatelt turgudelt. Suur osa nimetatud kasvust läheb aga lihtsalt majanduslanguse kahjude korvamiseks ning selle tempo raugeb,“ rääkis Kiigemägi, kelle sõnul kasvab prognooside kohaselt ka äriteenuste sektor tervikuna majandusest kiiremini. Ühtlasi võib finantsteenustele tõusta kasu reeglite tõhustamisest.

Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik märkis uuringut kommenteerides, et kui võrrelda rahandusministeeriumi viimast majandusprognoosi teiste institutsioonide, sh ka Ernst & Youngi omaga, ei paista kusagilt, et valitsus oleks järgmise aasta eelarve koostanud liiga optimistliku prognoosi alusel. „Kuid loomulikult ei saa välistada ootamatult negatiivsemaid arenguid ja nendeks tuleb siiski valmis olla,“ ütles Säälik.

Ebaõiglaselt palju on Sääliku sõnul viimasel ajal räägitud ka „euroala võlakriisist“. "Tegelikult ei ole tegemist mitte euroala üldise, vaid ikkagi konkreetsete riikide probleemidega, millele ei jää sugugi alla USA ja Jaapani eelarvepoliitika hetkeolukord,“ selgitas Säälik.

„Viimase aja prognoosidest käib kasvu piirava tegurina alati läbi ka valitsussektori nõudlus eelarve konsolideerimise tõttu. Kindlasti võib konsolideerimine lühiperioodil olla kasvu piirav tegur, kuid see on vaid üks vaade asjale. Siit ei tohiks teha järeldust, et kui need valitsused ei konsolideeriks, oleks olukord parem. Paljudes riikides on eelarvepoliitika nii korrast ära, et neil pole enam teist valikut – on viimane aeg teha seda, mida juba ammu oleks teha tulnud. Pikemas perspektiivis tugevdab see kindlasti majanduskasvu väljavaateid,“ rääkis Säälik.

 Mis on mis?

Ernst&Young Eurozone Forecastis (EEF) esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga eurotsooni majandusmudelil. Nimetatud mudel lähtub kaasaegsetest teooriatest ja tehnikatest, mida Euroopa Keskpank kasutab oma euroala kvartaliprognooside koostamiseks. Uuring on tehtud koostöös Oxford Economics’iga, mis on üks maailma tunnustatumaid majanduseuuringute ja prognoose koostavaid ning sel teemal nõuandvaid organisatsioone.

Ernst & Young Baltic AS on Baltimaade juhtiv konsultatsiooni- ja audiitorbüroo. Ernst & Young´i Eesti esinduses töötab üle 100 inimese. Rahvusvaheliselt on Ernst & Young 141 000 töötajaga 140 erinevas riigis suuruselt teine ja kõige kiiremini kasvav majanduskonsultatsioone pakkuv ettevõte maailmas.

 

Osale arutelus

  • Lemmi Kann

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

EasySnap otsib Skandinaavia suuna MÜÜGIJUHTI

Easysnap Co-Packing Northern Europe OÜ

17. detsember 2017

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Teabevara