Viie aasta pärast hakkab Eesti oma kütuseid eksportima 

Praegu vedelkütuseid importivast Eestist saab hiljemalt viie aasta pärast suur kohalike vedelkütuste eksportöör.

2016. aastal sündiva Eesti Kütusetööstuse tootmismahud ületavad mitu korda Eesti enda tarbimist. 

Aasta 2016 on tähtaeg, millele Eesti oma kütusetehaste projekte hauduvad ettevõtted võidu jooksevad. Põlevkiviõlist on lubanud selleks ajaks diiselkütust valmistada nii Viru Keemia Grupp (VKG) kui ka Eesti Energia. Samasse aega peaks jääma ka Tallinna Sadama ja Ukraina ettevõtte DMSS naftatöötlemistehase valmimine Paldiski sadamasse.

Eesti aastane vedelkütuste tarbimise maht on aastas 965 000 tonni. Selle tarbimise rahuldamiseks jätkuks ka ainult Eesti Energia plaanitavast tehasest. Kui lisada VKG põlevkiviõli rafineerimise tehas ja Paldiskisse rajatava nafta rafineerimistehase I etapp, oleks Eestis toodetavate vedelkütuste maht ligi 5 miljonit tonni aastas. Paldiski tehase II etapp lisaks sellele veel 3 miljonit tonni.

Kaugeimale on tehase projektiga jõudnud väikseimat tootmismahtu lubav VKG. Praegu toimub tehase projekteerimine ja 350 miljonit eurot maksva tehase ehitusega lubab VKG juhatuse liige Jaanus Purga alustada 2013. aastal. Praegu käivad Purga kinnitusel kahe sõelale jäänud tehnoloogia suuremahulised katsetused, kuidas saada põlevkiviõlist Euro V nõuetele vastavat diislikütust. Purga sõnul ei ole kummagi tehnoloogia tootmiskulud väga suured. Ühe tehnoloogia puhul on tasuvusaeg kaks aastat ja 11 kuud, teisel tehnoloogial mõni kuu üle kolme aasta. "Rasketööstuse jaoks on see üle mõistuse lühike aeg ja meil ei jäänud muud üle, kui jätkata mõlema tehnoloogia katsetustega," tunnistas Purga.

Aasta alguseks tehnoloogia valitud. Suuremahulised katsetused sadade tuhandete tonnide õlidega toimuvad nii Ameerikas kui ka Euroopas. Purga möönab, et kuna jätkati kahe tehnoloogia katsetustega, siis on see neile ka planeeritust kaks korda kallimaks läinud. Katsetused lõppevad järgmise aasta alguses, siis tuleb VKG-l lõplik tehnoloogia välja valida ja sõlmida litsentsilepingud.

Tänavu ja järgmisel aastal toimub ka rafineerimistehase projekteerimine ja ehituslepingute ettevalmistamine. 2013 alustatakse ehitusega ning seadmete valmistamisega. Esimest õlitoodangut lubab Purga 2016. aasta keskel. 2016. lõpus võiksime jõuda mingisuguse tootlikkuseni, prognoosib ta. "Kui mingil põhjusel ei õnnestu meil müüa Eestis, siis me oleme harjunud oma toodangut eksportima ja teeksime seda edasi," ütles Purga.

Tootmiseks kasutatakse 725 000 tonni põlevkivi toorõli aastas. Sellest valmistatakse 110 000 tonni stabiliseeritud bensiini, 350 000 tonni Euro V nõuetele vastavat diislikütust ja 240 000 tonni kerget kütteõli. Sealhulgas 70% toodangust valmiks VKG enda põlevkiviõlist. Ülejäänu osas on oma õli ümbertöötlemiseks Purga ütlusel lahkelt lubanud Kiviõli Keemiatööstus, Eesti Energia arvatavasti mitte. Samas ollakse Purga sõnul valmis ka selleks, et 30% tootmisvõimusest jääb esialgu lihtsalt reservi. "Seda võib kasutada näiteks nafta ümbertöötlemiseks, kuigi selle marginaal oleks hirmus õhuke ja eeldaks, et saame naftat kuskilt väga odavalt sisse osta," arutles Purga.

Ilmselt on põhjendatud Purga kahtlus, et tootmiseks ei õnnestu saada Eesti Energia põlevkiviõli, kuna energiafirma peab VKGga võidujooksu alustada samal aastal põlevkiviõlist kütuste tootmist. Ettevalmistused põlevkiviõli järeltöötlustehase rajamiseks käivad: menetlemisel on tööstusala detailplaneering ning Pöyry Oyl on valminud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esialgne aruanne. Paralleelselt käib projekteerija valik, selgitab Eesti Energia pressiesindaja Reimo Raja. Veel enne on vaja rajada kolm Enefit-280 põlevkiviõli tootmisseadet, et varustada järeltöötlustehast vajaliku hulga põlevkiviõliga. Hiljuti teataski Estanc, et on valmis saanud oma ajaloo suurimad ja keerukamad mahutid, mis mõeldud Eesti Energia Õlitööstuse Auvere õlitehasele Enefit-280.

Raja sõnul on kütuse tootmise proekti maksumusest veel vara rääkida, kuna järeltöötlustehas on plaanis rajada 2016. aastaks. Tehase võimsuseks saab 20 000 -30 000 barrelit vedelkütuseid päevas, mis tähendab üle miljoni tonni erinevaid vedelkütuseid aastas. 50% mahust peaks olema Euro V kvaliteedile vastav tanklakõlbulik diiselkütus, kinnitab Raja. Lisaks toodetakse ka toorbensiini ja kütteõli. "Eesti Energia planeeritav õlitööstuse laiendus ja järeltöötlustehas võimaldaks aastas katta kogu Eesti vedelkütuste aastase nõudluse ning jääks üle ka ekspordiks," kinnitab Raja.

Tema sõnul ei ole aga toodangu nii suur maht probleemiks. Nõudlus vedelkütuste järele ajas vaid kasvab ning lihtsalt kättesaadavad naftavarud ammenduvad. Seega peaks jätkuma vedelkütuste turgu mitmele tootjale.

Jätkub ka põlevkivi, kuna selle osakaal elektri tootmisel väheneb tänu biokütuse kasutuselevõtule, leiab Raja.

Suurimat tehast plaanitakse Paldiskisse. Veelgi võimsamat projekti on ettevalmistamas koos ukrainlastega Tallinna Sadam. Koos Ukraina firmaga DMSS kavatsetakse rajada Paldiski lõunasadamasse toornafta rafineerimistehas. Tehase esimese etapi väljaehitamine maksaks eelleppe järgi ligi 1,15 miljardit eurot ning seejärel töötleks tehas aastas ümber 3 miljonit tonni naftat. Ehitus kestab kaks aastat ja algab siis, kui kõik vajalikud load on saadud. Tallinna Sadama avalike suhete juhi Sven Ratassepa väitel praegu vajalike lubade taotlemise protsess käib, kuid täpset ehituse algusaega on veel raske prognoosida.

Uue tehas on Ratassepa kinnitusel võrreldes Skandinaavia vananenud rafineerimistehastega modernsem ning naftat võidakse sinna Venemaa asemel hakata tarnima hoopis Kasasthanist.

Üks küsimus - milliseid alternatiivkütuseid hakatakse Eestis müüma ja kui oluliseks saab Eestis toodetud kütus?

Ain Kuusik
ASi Alexela Oil tegevjuht

Elekter kui autokütus on käegakatsutavas kauguses. Ja tegelikult on turul juba olemas alternatiiv - autogaas, mis lihtsalt on vähe tähelepanu saanud. Loodetavasti hakatakse seda rohkem tarbima ja suureneb ka tanklate arv.

Kui VKG realiseerib oma plaanid, siis 2017 on nende toodetud diislil turul oluline osakaal ja sellised arengud Eestis on ainult positiivsed.

Helle Kirs-Toiger
ASi Eesti Statoil peadirektor

Väga raske prognoosida, sest näiteks biokütuse võidukäik sõltub valitsuse taastuvenergia- ja maksupoliitikast. Järgmisel kümnel aastal on kindlasti müügil ka fossiilsed kütused.

Eesti ja Läti on Euroopa Liidu riigid, mille territooriumil ei ole rafineerimistehast. Eestis toodetud mootorikütusel on turgu nii kodu- kui ka välismaal, kui tootja suudab tagada Euroopa Liidu nõuetele vastava ning stabiilse toodangu kvaliteedi, konkurentsivõimelise hinna ja pikaajalise tarnekindluse.

Arno Hirtentreu
Euro OIL ASi juhataja

Eesti tanklates müüakse alternatiivkütustest järgmise kümne aasta jooksul kohalikul toorainel põhinevat diislikütust ning biolisanditega kütuseid.

Kuna praegu ei ole teada, kui suureks kujunevad Eesti tootjate võimsused, siis on raske öelda, kui suureks kujuneb Eestis toodetud kütuste osakaal. Ilmselt ei ületa see lähema kümne aasta jooksul siiski 25%.

Heiki Paarop
ASi Johnny (Favora) tegevjuht

Kümne aasta jooksul veel olulisi muudatusi ei tule. Üksikuid katsetusi kindlasti tehakse. Maagaasitanklaid nähtavasti lisandub ja võib-olla hakkab ka mõni olemasolev tankla seda pakkuma. Põlevkiviõlist valmistatud mootorikütus võib suure tõenäosusega turule tulla, kuid see ei ole ei tarbija ega jaemüüja jaoks oluline muutus.

Kes on kes?
Nemad ehitavad Eestisse kütusetehased

Viru Keemia Grupp
Põhitegevusala põlevkiviõli tootmine ja turustamine
Töötajaid 1406
2010 müügitulu 125,3 mln eurot
2010 kasum 19,2 mln eurot
2010 investeeringud 34,5 mln eurot
Allikas: Äripäev

 

 

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara