Haagiseeksportijast sai esimene tehnoloogialaenu omanik

Heiti Hääle suuromanduses haagisetootja Bestnet AS – tuntud eelkõige TIKI kaubamärgi all – oli esimene julge, kes allkirjastas eile KredExi tehnoloogiainvesteeringute laenulepingu.

"Kindlasti on ta vajalik ka selle jaoks, et vähendada sisseostetavat allhanget, sest senini oli detaile, mida me ei suutnud ise teha ja pidime sisse ostma, kas siis Eestist või mujalt Euroopast," selgitas laenuvajadust Bestneti juhatuse liige ja finantsjuht Kristjan Paavle. Teine põhjus oli tema sõnul laienemine uutele turgudele.

Üle 90% ettevõtte toodangust läheb Eestist välja. Suurem enamus Rootsi, Norrasse ja Soome. "Alates eelmise aasta lõpust ja sellel aastal oleme tugevalt laienenud Lätti, Leetu, Valgevenesse ja Ukrainasse ning kompame ka Kesk-Euroopa turgusid," selgitas Paavle. Näiteks Taani läksid 2011. aastal esimesed koormad, samas vaadatakse juba Madalmaade ja Prantsusmaa poole, lisas ta.

KredExi tehnoloogialaenu suurus jääb 100 000 euro juurde ning taotlemisest lepingu allkirjastamiseni kulus Bestnetil paar kuud. Miks siis ikkagi oli Bestnet esimene, kes laenu võttis? "Arvan, et ettevõtted kindlasti vajavad seda, aga pigem on küsimus selles, et KredEx ei ole laenu piisavalt laialdaselt reklaaminud. Ettevõtted ja inimesed ei tea lihtsalt selle laenu olemasolust," rääkis Paavle. Ta tunnistas, et tegelikult leidis ta tehnoloogialaenu ka ise KredExi kodulehelt juhuslikult.

Bestneti juhatuse liikme sõnul suudavad nad tänu tehnoloogialaenule ja teistele investeeringutele toota lisaks haagistele mitmesugust masinatööstusele vajaminevat. "Eesmärgiks on pakkuda kliendile täislahendust. Oleme suutelised tegema tooteid vastavalt kliendi soovidele, alates projekteerimisest kuni tarnimiseni. Sinna vahepeale jäävad kõik metallide töötlemise võimalused - lõiketöötlemine, toru- ja lehtmaterjali töötlemine, keevitamine ja galvaniseerimine – ning ka koostamine," rääkis Paavle.

"Tegelikult peaks kogu Eesti metallitööstus seda teed minema ning üritama loobuda odavast metalltoodete allhankest ning liikuma suuremat lisandväärtust tootva masinaehitusliku metallitööstuse poole," lisas ta.

Sel aastal on ettevõtte käive võrreldes möödunud aastaga kasvanud umbes 10% ning sama palju on suurenenud ka toodangu maht. Ka tulevalt aastalt oodatakse ülespoole suunduvaid numbreid prognoosile annavad alust hästi käivitunud müük Läti, Leedu ja Valgevene turule.

Bestnet asutati 1990. aastal ja esimene haagis valmis sama aasta suvel Keila lähedal Leholas. Kohe alustati ka eksporti Soome ning kaheksa aasta pärast loodi seal tütarettevõte Bestnet OY. 2000. aastal laieneti tütarfirmag Rootsi ning 2002. aastal algas eksport Norrasse, kuhu 2005. aastal loodi samuti tütarettevõte. Ettevõttel on Norras ka oma tehas.

Bestneti majandusaasta aruande kohaselt oli ettevõtte möödunud aasta käive 179,6 miljonit krooni (2009: 122,9 miljonit krooni) ning mullu rebiti välja 2009. aastal majanduslangusega tekkinud 11,3 miljoni kroonisest kahjumist. Bestneti 2010. aasta kasum oli 3,7 miljonit krooni.

Ettevõtte omanikud on Heiti Hääle kõrval ka Marti Hääl ja Aarto Eipre. Ettevõtte juhatuse liikmed on Tõnu Lelumees, Kristjan Paavle ja Eduard Saul.

Osale arutelus

  • Kadrin Karner

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

ESSVE Estonia otsib TURUNDUSJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

01. oktoober 2017

Digitrükk is looking for a EXPORT SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

02. oktoober 2017

Maxima otsib MÜÜGI- JA TURUNDUSDIREKTORIT

Maxima Eesti OÜ

25. september 2017

Teabevara