15 aasta töö tulemus: Hiina logistikafirmad teavad, et Eesti on olemas. Kõik.  

Ettevõtja Tiit Pruuli kirjutas eile Postimehe Tiibeti Hääle lisalehes ilmunud arvamusloos, et 15 aastase töö tulemus Eesti ja Hiina vahel on see, et mitmed olulised Hiina logistika ja laevandusettevõtted teavad nüüd, et Eesti on olemas, aga midagi põhimõttelist aga käivitunud ei ole.

Järgneb väljavõte Pruuli arvamusloost.

Enimräägitud teema on transiidialane koostöö hiinlastega. EV Hiina saatkonna kodulehelt loeme, et "Hiinale on huvipakkuv Eesti hea transpordiinfrastruktuur, mis võimaldab kasutada Eestit ümberlaadimispunktina teel Lääne-Euroopasse ja ka Venemaale".

Juba 1998. aastal ütles toonane väliminister Toomas Hendrik Ilves: "Viimasel ajal on konkreetseid jooni omandanud perspektiiv, et meie idasuunaline transiit ei piirdu ainult Venemaaga, vaid haarab ka Hiina ja Kesk-Aasia riigid." Juhtusin ise juures olema, kui mõni aasta varem sai alustatud tööd, et Hiina kaupade liikumise vahenduslülideks võiksid olla Eesti raudteed ja sadamad. Hiina roll maailma transpordi- ja laevandussektoris on tohutu suur, seega oleks tegu nagu tõsise teemaga.

Maailma viie suurima konteinerfirma seas on kaks Hiina riigiettevõtet: China Shipping ja Cosco. Eestis on käinud maad kuulamas logistikahiid Chinatrans. Tõsi, selle 15 aastase töö tulemus on see, et mitmed olulised Hiina logistika- ja laevandusettevõtted teavad nüüd, et Eesti on olemas. Midagi põhimõttelist aga käivitunud ei ole.

See et Vene-Eesti piiril kaubad ei liigu, on hiinlastele hästi teada. Seega on meie suhted Venemaaga üheks oluliseks takistuseks ka transiidialaseks koostööks hiinlastega. Kuigi on inimesi, kes tahaks seda veel Ämaris proovida, võiks vist unustada jutud Hiina transiidist, sellest ei tule lähiajal midagi välja.

Mida hiinlased tõenäoliselt tahaks, on kanna kinnitamine mõnes siinse piirkonna sadamas. See on aga selgelt poliitiline otsus, millest iseenesest võiks Eestile kasugi olla.
Kindlasti ei saa öelda, et EV välis- ja majandusministeerium ei ole Hiina-suunal suhete ajamisega vaeva näinud. Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus on pingutanud, Šanghais tegutseb lausa EAS-i esindus. Huvi tundub siiski vähene olevat, pisikeseks näiteks kas või see, et hiljuti koos Soome Fintraga välja pakutud seminarist "Doing Business in China" ei soovinud osa võtta ükski eesti ettevõtja.

Põllumajandusminister Seedriga pidi sel sügisel Hiinasse sõitma nii ministeeriumiametnikke kui ka ettevõtjate delegatsioon. Kui ministrile ei antud viisat, loobusid sõidust ka ametnikud ning ettevõtteid on "delegatsiooni" jäänud vaid üks.

Hiina ja Eesti majandussuhted on marginaalsed. Meie eksport Hiina moodustab alla 2% ekspordi kogumahust, jäädes statistilistes aruannetes rubriiki „muud riigid“. Mõistagi ei ole see asi, mille üle uhkust tunda, mõistagi ei ole Hiina „muu riik“.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Volume Design otsib Eesti turu MÜÜGIJUHTI

CV-Online Estonia OÜ

02. november 2017

Krimelte otsib MÜÜGIASSISTENTI

Krimelte OÜ

22. oktoober 2017

Teabevara