Rootsi eksportides tasub Eesti tausta varjata

Eesti olulisim ekspordisihtriik Rootsi üllatab tõsiasjaga, et turule sisenemine läheb libedamalt kohalikku palgates.

Nii Rootsis kui ka Baltimaades tegutseva MAQS Law Firm Advokaadibüroo advokaadi Mango Kase esimene soovitus Rootsi turule minekul on kindlasti kirjutada valmis äriplaan. Kask ütleb, et enamasti on ettevõtetel olemas küll idee, mida nad välisriigis teha tahavad, kuid selle põhjal ei ole koostatud äriplaani. See on aga vajalik, sest esiteks kiputakse ise unustama, mis oli üldine turuletuleku eesmärk.

Teiseks läheb äriplaani vaja pangale esitamiseks ja investorite leidmiseks. Erinevalt Eestist on paljud eraisikud Rootsis aktiivsed erainvestorid ja toimib eraomanduses olev aktsiaturg. Kui sellistel inimestel tekib sinu ettevõtte vastu huvi, tuleb esmalt neile esitada just äriplaan.

Advokaat ja Eesti-Rootsi kaubanduskoja esimees Peeter Aspe soovitab praktiliselt kohe, kui on plaan tulla Rootsi turule, liituda ka sealse kaubanduskojaga. Sama kiiresti ehk kohe, kui on plaan tegevust alustada, soovitab 1Office'i Rootsi juht Ivar Veskioja registreerida Rootsis ettevõtte - aktsiaseltsi kõrgem vanus jätab soliidsema mulje ning erinevate registreerimistoimingutega võib minna ootamatult kaua aega.

1Office avas hiljuti büroohotelli ja teenuskeskuse Stockholmi Eesti Majas, sest selle nüüdne Rootsi juht Veskioja nägi Eesti ettevõtjate vajadust ajutiste või püsivate bürooruumide rentimise ning virtuaalkontori teenuste järele.

Tasub teada

Alusta plaanist
Ettevõtte peaks registreerima juba turule sisenemist plaanides.
Kaubanduskojast saab nõu ka siis, kui turulemineku plaan veel täiesti küps ei ole.
Varu aega paberimajanduseks ametkondade ja teenustepakkujatega.
Mõtle, kuidas paista kohalik nii nime, veebilehe kui ka muude materjalide kaudu.
Kohaliku veebidomeeni saab registreerida nii välismaise juriidilise kui ka eraisikuna.
Suhtlus ametkondadega käib lihtkirja teel - vajalik on hästitöötav postiaadress.
Alati on hea, kui ettevõtte juhatuses on üks kohalik inimene korraliku krediidireitinguga.
Juhtkonna andmed, sh aadress, on näha registreerimiskaardil.
Piiride ülene pangandus ei tööta, füüsiline kohalolek võib osutuda ainsaks võimaluseks pangatehinguiks.
Välismaist ID-dokumenti ei pruugi pank aktsepteerida. Pank võib küsida Rootsi residendil garanteerida su isikusamasust.

Samm sammult
Sõna maksab, kuid esineb ka pettureid
PIKK PLAAN EELDAB FIRMA LOOMIST. Kõige levinum ettevõtlusvorm on Rootsis aktsiaselts (rootsi k Aktiebolag, lühend AB), mis üldjoontes vastab nii Eesti aktsiaseltsile kui ka osaühingule. Mango Kase kolleegi, advokaat Johan Edwardi sõnul tuleks AB igal juhul luua, kui on plaanis Rootsis pikaajaliselt tegutseda. "Seda saab teha ise, aga see on päris keeruline ja aeganõudev. Enamik praeguseid AB-sid on Rootsis riiulifirmad, mis ostetud professionaalsetelt müüjatelt," ütleb ta.
Kask lisab, et AB on filiaali kõrval nii-öelda kindlapeale minek: "Rootslased ei saa sageli aru, et mis on filiaal - et kes on need, kellega nad äri teevad, kust tulevad arved jne. See on liiga keeruline."
NÄE ROOTSILIK VÄLJA. Ivar Veskioja soovitusel peaks ka välisettevõte Rootsis usaldusväärsuse nimel võimalikult rootsipärane välja nägema. Selleks tuleks ettevõtte nimes ja identiteedis, näiteks kodulehel või presentatsioonimaterjalides, Eesti tausta rõhutamist vältida.
PALKA ROOTSLANE. Lihtsama asjaajamise nimel ettevõtte käivitamisel võiks üks ettevõtte juhatuse liige või tegevjuht olla rootslane või vähemalt elada Rootsis ning seejuures omama sissekirjutust ning isikukoodi.
"Kui ükski juhatuse liige ei ole Rootsi resident, siis peab olema registris määratud kohalik kontaktisik, kes võtab ettevõttele saabuvad kirjad vastu," ütleb Veskioja. Tuleb arvestada, et nii kontaktisiku, ettevõtte tegevjuhi kui ka juhatuse liikmete kodused aadressid on näha ettevõtte registreerimiskaardil.
PANK KÜSIB KOHALIKKU DOKUMENTI. Veskioja mainib eripärana, et pankades näiteks ei aktsepteerita välismaiseid isikuttõendavaid dokumente ning inimene peab otsima mõne rootslase, kes pangaga kliendisuhte loomisel pangakontoris või kirjalikult välismaalase isikusamasust tõendaks. Ka hiljem võib selguda, et raha kontole saab panna Eesti passiga, kuid välja võtta ei saa.
KA SÕNA MAKSAB.Eestlaste jaoks on üllatav ehk see, et Rootsis võib tehinguid sõlmida ka suuliselt. "Kõik põhineb teineteise usaldamisel - ka suulised kokkulepped kehtivad. Aga enamasti pole see hea viis äri ajada. Kui üürid pinna, siis ära aktsepteeri suulisi lepinguid," annab Mango Kask nõu.
Erinevalt Eestist on ka näiteks maksetähtajad pikad. Kui need ka ületatakse, ei maksa kohe karta, et nüüd raha üldse ei tule. Kask ütleb aga, et nõudel ei tohi lasta liiga suureks kasvada. "Ka rootslaste seas on pettureid. Mul on kogemus, kus 1,5 aastat Eesti firmale ei makstud, kuid nad ikka tarnisid."
OTSUSTAMINE VÕTAB AEGA. Ettevõtteis on mittehierarhiline otsustamismudel, otsuseid langetatakse aeglaselt ja enne seda toimub pikk kaalumisprotsess. "Välismaalase seisukohast võib olla ka raske aru saada, kes lõpuks otsuse langetas, sest läbirääkimisi peetakse sageli mitte juhatuse enda, vaid ettevõtte esindaja kaudu," lisab Mango Kask.
ORGANISEERUMINE JUURDUNUD. Rootsi seadusandlus kaitseb tugevalt tarbijaid, üürnikke, töövõtjat. Ja inimestel on pikk traditsioon organiseeruda äriklubidesse, ametiühingutesse, huvigruppidesse.

Osale arutelus

  • Kadri Bank

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

Hilleberg is looking for an QUALITY MANAGER

Finesta Baltic OÜ

19. oktoober 2017

Teabevara