Balti riikides kasvasid vargused poodidest aastaga 45 miljoni euro võrra

Jaekaubanduses tehtud uuringu andmetel on vargused kauplustest Euroopa kaubandusettevõtetele läinud 2011. aastal maksma juba 36,3 mld eurot ehk 6,98 mld eurot rohkem kui eelmisel aastal; Balti riikides - 222 mln eurot ehk 45 mln eurot rohkem kui 2010. aastal.

Sellised arvud esitas täna toimunud pressikonverentsil jaekaubanduse tehnoloogia ja teenuste pakkuja "New Vision Baltija", edastas kommunikatsiooniettevõte In Nomine.

Balti riikides varastavad kõige rohkem ostjad – 45%, töötajad – 33 % ja tarnijad – 14%, 8% kahjumitest moodustavad administratsiooni tehtud vead. Euroopas on keskmine töötajast varga tekitatud kahjum 1230 eurot, ostja tekitatud kahjum  - 146 eurot.

Seda uuringut teostatakse In Nomine andmetel kogu maailma ulatuses, Euroopas üheteistkümnendat korda, Leedus – kaheksandat korda.   

Varguste tõttu kõige suuremad kahjumid kogu Euroopa regioonis kandis Venemaa. Nii oli see ka aasta varasemas uuringus. Venemaa kaubandusettevõtete kahjumid ulatusid 1,74% kogu käibest. Teisel kohal asub Türgi – vastavalt 1,63% , kolmandal kohal Tšehhi Vabariik  - 1,53%. Kõige väiksemad kahjumid olid sel aastal Austrias ja Šveitsis -  mõlemas 1,04%. Keskmiselt moodustasid Euroopa kaubandusettevõtete kahjumid 2011. aastal 1,39% kogu käibest ning suurenesid eelmise aasta sama perioodiga  võrreldes 7,1% kogu käibest. Balti riikide kaubandusettevõtete kahjumid suurenesid 7,1% võrra kogu käibest. 

UAB New Vision Baltija müügidirektor Vaidas Bielinise kommenteeris, et kui Balti riigid ja Euroopa võisid eelmisel aastal vähenenud kahjumite üle rõõmu tunda, siis praegu on olukord vastupidine. "Kriisis kõikuv majandusseis lõi soodsad tingimused varguste ja kuritegevuse kasvule," märkis ta.  

Kogu Euroopas on  kahjum ühele leibkonnale 150 eurot, ühele isikule aga – 60 eurot. Balti riikides on need näitajad vastavalt 81 eurot (ühele leibkonnale) ja 30 eurot ühele isikule. 

Kahjumite ennetamiseks kulutatakse Euroopas 2,45% müügiväärtusest (8,45 mld eurot). Võrreldes möödunud aastaga on investeeringud turvamisele kasvanud vaevalt 0,6%, aga 2009  - 2010 astatel kasvasid need investeeringud 18,3%. Elektroonilised kaupade turvameetmed on endiselt kõige populaarsemad  - neisse investeerib koguni 40% Euroopa kaubandusettevõtetest.    

Euroopas on kõige enam varastatavate kaupade nimekirjas väikesed ja likviidsed kaubad: elektriseadmed, kosmeetika, spetsialiseeritud ja tavatoiduained, alkohol, riided, juveelitooted. 

Ülemaailmses uuringus osales 1181 kaubandusketti, 43 riigis Euroopas on küsitletud 586 ettevõtet. Balti riikides 15 kaubandusettevõtte esindajat st, küsitlus hõlmas 630 kauplust.

Uuringu teostas "Centre for Retail Research" (Ühendkuningriik), prof. Joshua Bamfield juhtimisel.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Teabevara