Uuring: toiduainete eksportijail tuleb olla ettevaatlik Iirimaa, Kreeka ja Portugaliga

Rahvusvaheline krediidikindlustusselts Coface avaldas põllumajandussaadusi ja toiduainetööstust käsitleva uuringu, kus soovitab eksportijail olla ettevaatlik müügiga raskustesse sattuda võivatele Kreeka, Iirimaa, Portugali ning ka Suurbritannia toiduainetööstuse firmadele.

2009. aasta majandussurutise tingimustes langenud põllumajandussaaduste hinnad on hakanud alates 2010. aasta juunist jõudsalt kerkima. Uuring toob välja, et nõudluse kasv ja haritava maa kasutamine biokütuste tooraine kasvatamiseks tõstavad hindu ka 2012. aastal, edastas Coface pressiteates.

"Eksportijad peaksid olema ettevaatlikumad kauba müümisel Kreekasse, Portugali, Iirimaale ja Inglismaale, kuid need mahud on väga väikesed nii, et see meie tootjaid-eksportijaid kuigi palju tõenäoliselt ei mõjuta,“ lisas Coface’i Eesti esindaja Kairi Vaade-Kuusemets.

Vaade-Kuusemets märkis, et Eestis nad suuremaid muudatusi toiduainete sektoris tulemas ei näe, sest siinsed tootjad on üldiselt jätkusuutlikud ja konkurentsivõimelised.

"Suurima riskiga on kindlustaja seisukohalt töötlevad ettevõtted, kes sõltuvad ühelt poolt tooraine turuhinna pidevast kõikumisest ja teisalt edasimüüjatest-ostjatest," märkis juht. Keerulisem on tema sõnul kindlasti hakkama saada väiksematel tootjatel, kuna neil on raskem oma tooteid suurematesse jaekaubanduskettidesse müügile saada. Samas on väiksus ja paindlikkus jällegi eeliseks nišitoodete puhul, kus saab toodet palju kasumlikumalt müüa. Kahjuks ei ole Eestis kuigi palju väikeseid, spetsialiseerunud toidukauplusi ja kohvikuid-pagariärisid nagu näiteks Itaalias, kus tarbijad suure osa ostudest teevad.

Järgnevast uuringu väljavõttest võib lugeda, et Euroopa toiduainesektoris on suur hulk väikseid ja väga nõrku toiduettevõtteid.

Euroopa tarnevõrgu suur kontsentratsioon ja karmid tootetingimused takistavad paljude väikeettevõtete toodete jõudmist poeriiulitele. Selline halvemus on tõenäoliselt vähem tuntav Itaalias, kus ettevõtted ise peavad oma toodete müümist hõlpsamaks. Õigupoolest saavad nad pigem kasu kohalike väikepoodide üliküllusest ja elanike söömisharjumusest, mis kaldub eelistama Itaalia tooteid ja päritolumärgiseid.

2009. aastal moodustas toit kodumajapidamiste kulutustest Ühendkuningriigis keskmiselt 8,5% ja Kreekas 16%; Ida-Euroopas oli toidu osakaal suurem, ulatudes Leedus lausa 23%ni (allikas: Eurostat). Eurotsoonis oodatakse 2011. aastaks umbes 1,6% kasvu, kolmes eurotsooni ääreriigis majanduslangust ja Ühendkuningriigis 1,1% kasvu. Selles kontekstis ei vähene kodumajapidamiste tarbimine oluliselt mitte üksnes Kreekas, Portugalis ja Iirimaal, vaid ka Ühendkuningriigis. See mõjutab ka kulutusi toidule, ehkki need on vähemalt mingil määral vältimatud. Peatselt seisavad nende riikide toidutöötlusettevõtted silmitsi suurte raskusega ja oodata on võimsat pankrotilainet.

Euroopa toiduainesektor on väga killustunud, selles tegutseb üle Euroopa umbes 310 000 ettevõtet.

Kümnest maailma suurimast toiduettevõttest on Euroopa päritolu üksnes kolm. Esikümnes on seitse USA ettevõtet. Selle uuringu alla ei kuulu alkohoolsed joogid: veinid, viinad ja õlled.

Suurim toiduettevõte Euroopas on Nestlé, mis on USA hiigelkorporatsiooni Cargilli järel maailmamastaabis teine; mõlemat iseloomustab väga mitmekesine tootevalik.

Kuuendal kohal on Hollandi/Suurbritannia kontsern Unilever, mis pakub samuti väga laia tootevalikut ja mille käibe suurus on Nestlé käibest kolm korda väiksem; Danone on kümnendal kohal.

Euroopas on väga vähe suuri toiduettevõtteid. Lõviosa ettevõtetest tegeleb lihatoodetega (22% kogukäibest, 14% ettevõtetest), neile järgnevad piimatooted (vastavalt 15% ja 4%). Mineraalvesi ja karastusjoogid annavad 5% käibest, mereannid 3%; kummaski sektoris tegutseb 1,5% kõigist toiduettevõtetest. Umbes 45% käibest (73% ettevõtetest) jaguneb küpsiste, kommide, šokolaadi, maitseainete, makarontoodete ja kuivainete vahel.

Üle 80% selles sektoris tegutsevate ettevõtete käibest tekib seitsmes riigis: nii Saksamaal kui ka Prantsusmaal umbes 18%, Ühendkuningriigis ja Itaalias 12%. Neile järgnevad Hispaania (umbes 9%), Holland (6%) ja Poola (5%).

75% maailma toiduekspordist läheb ELi arvele – see osakaal on 10 protsendipunkti suurem kui kogu töötlevas tööstuses keskmiselt. Suurimad eksportijad on Saksamaa, Prantsusmaa ja, osaliselt tänu suurepärasele sadamate taristule, ka Holland.

See, kui hästi tulevad sektoris tegutsevad ettevõtted toime oodatava kodumajapidamiste nõudluse langusega, sõltub toiduettevõtete struktuurist, eriti Iirimaal, Kreekas ja Portugalis, kus on käesoleval aastal oodata järjekordset majanduslangust. Saksamaal on selles sektoris tegutsevaid väikseid ettevõtteid kaks korda rohkem kui Prantsusmaal ja kolm korda rohkem kui Itaalias. Nagu teisteski tootmissektorites, on Saksamaa ettevõtted suuremad kui teistes Euroopa riikides tegutsevad ettevõtted. Siiski tuleb neil toime tulla Saksa jaeturu eripäraga: soodushindadega tooteid pakkuvad võrgustikud on väga suured ja seetõttu on ka hinnasurve suurem. Samuti on Saksamaal väga karmid tervisekaitsenõuded.

Aastateks 2011 ja 2012 on Saksa ettevõtted valmistunud lõikama kasu Ida-Euroopa jõulisemast majanduse taastumisest võrreldes muu Euroopaga, eriti kui 2010. aastal alanud kodumajapidamiste tarbimise suurenemine jätkub. Ometigi ennustavad 2011. aasta andmed, et Saksamaa tarbijakulutused tõenäoliselt vähenevad.

Ettevõtetel on paljudes Euroopa riikides raskusi laenu saamisega ning ehkki Prantsusmaal ja Saksamaal hakkab laenamine juba tasapisi suurenema, jääb see ikka veel 2007. aasta tasemest allapoole.

Tasub märkida, et Prantsusmaal on 40% toiduainesektorist tütarettevõtete ja aktsiaosaluse kaudu kooperatiivide kontrolli all.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Nicorex Baltic otsib HULGIMÜÜGI VALDKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

01. august 2017

EESTI ENERGIA otsib ERAKLIENDI MÜÜGIJUHTI

Eesti Energia AS

23. juuli 2017

Käsi­raamatud