Perens: Euroopa higi mõjub Eesti ekspordile hästi 

Eestil on sel aastal läinud hästi. Oleme oma majanduse tasakaalustanud ja vaatamata Euroopa võlaprobleemidele paistab esialgu, et saame hakkama ka järgmisel aastal, seisab intervjuus, mis tehtud panga juhi Priit Perensiga Swedbanki värskes uudiskirjas.

Järgneb Swedbanki korporatiivsuhete juhi Kristiina Tambergi tehtud intervjuu uudiskirjast.

Kuidas jäid rahule selle aastaga?
Eestil läheb endiselt hästi. Meie majanduskasv ulatub 8% lähedale. Erinevalt 2006.–2007. aastast ei põhine see mitte sisetarbimisel, vaid laiapõhjalisel ekspordil. Me ei rahasta kasvu ka välislaenudega, vastupidi, maksame oma laene tagasi. Kolmandaks, meie riigieelarve on tasakaalus ja jooksevkonto positiivne.

Seega oleme suutnud majanduse tasakaalustada ja meie praegune kasv põhineb tervetel alustel. Eesti majandus on jätkuvalt väga heas seisus. Meil läheb hästi, kuni meie ekspordisihtturud meie kaupu osta soovivad ja suudame samas mahus eksportida.

Mis annab meile eelise? Vähenenud on nii meie klientide kui ka majanduse laenukoormus tervikuna. Eestis tegutsevate pankade laenude suhe hoiustesse, mis oli eelmise buumi ajal ca 190%, on praeguseks langenud peaaegu 140-le – sisuliselt finantseerime oma majandust ise. Riigi finantsid on tugevas seisus, olles kõige paremad Euroopas.

Loomulikult ei ela me eraldiseisval saarekesel, kuid iga kord, kui Euroopat on tabanud majandusraskused, on meie eksport kasvanud ja muutunud laiemapõhjaliseks. Arvestades, et meie kulutase on teiste Euroopa riikide omaga võrreldes madal, ei ole põhjust arvata, et nõudlus meie suhteliselt odava ja väheses mahus toodangu järele oluliselt kahaneks. Hinnanguliselt suudaks meie majandus vastu pidada ca 10–20% ekspordilanguse.

Eesti majanduse kasv põhines varem sisetarbimisel, nüüd ekspordil. Kas sellest piisab, arvestades olukorda eurotsoonis?
Eesti põhilised eksporditurud on praegu Soome, Rootsi, Venemaa ja Saksamaa, kuid me ei tea nende lõppsihtturgu ehk seda, kas meie tooted tarbitakse näiteks Rootsis või lähevad nad sealt edasi. Me ei pea võrdlema ennast Hiinaga ega tohigi võrrelda, sest toodame nendega võrreldes mikroskoopilisi koguseid. Meie eeliseks on osaliselt veel hind, aga kindlasti logistika, paindlikkus ja valmisolek toota väikeseid koguseid. Tänu sellele jõuavad meie kaubad suhteliselt odavalt ning vastavalt tellimusele ka õigel ajal õigesse kohta.

Kas ja kuidas mõjutab Leedu Snorase pangaga toimuv Eesti ja kogu Balti pangandusturgu ja selle usaldusväärsust?
Teadmata üksikasju, võib arvata, et ilmselt oligi see üldise võlakriisi mõju koos liigjulge riskimisega.

Kui Snorase ja selle tütre Krajbanka juhtumile mingeid uusi sarnaseid sündmusi ei järgne, ununeb see üsna pea. Kui aga selle tulemusena peaks tekkima probleeme rahvusvahelistelt turgudelt raha saamisel, kahjustaks see usaldusväärsust.

Eestis oleme samasugused õppetunnid juba 1990ndatel kätte saanud. Süsteemselt olulised pangad on meil hästi kapitaliseeritud Põhjamaade pankade tütarpangad või filiaalid. Ka väiksemad pangad on minu parema arusaamise järgi keskendunud Eesti turule ega riski liiga julgelt.

Kuhu poole liiguvad praegu pangad? Kas on tulemas muudatusi? Kui jah, siis milliseid?
Rahvusvaheliselt on pankade ühine mure uued regulatsioonid ja muudatused kapitalinõuetes. Kuna regulatsioonid vähendavad ka kapitali tootlust, on paljud pangad võtnud seisukoha, et mõistlikum on kapitali kaasamise asemel vähendada bilansimahtu. See tähendab, et kogu Euroopas tervikuna peaksid laenuportfellid üsna järsult kahanema ehk laenu kättesaadavus peaks halvenema. Tänu Põhjamaadele, mille turud on avatud ja mille pankadel ei tohiks ka uute plaanitud regulatsioonide valguses kapitaliga raskusi olla, ei ole Eestis veel selliseid probleeme. Pigem on siin raha pakkumine ikkagi agressiivne.

Mis on märkimisväärseim sündmus Eesti majanduses ja mis pangas?
Eesti jaoks tervikuna on tähtsaim olnud euroaasta. Kuigi ka enne seda oli meie euroga seotud raha sisuliselt kullastandardil – kulla asemel oli lihtsalt euro –, vabanesime nüüd ka devalveerimise riskist.

Pangas võiks aasta teoks kandideerida päris mitu algatust, kindlasti on aasta tegijad kõik otseselt klientidega suhtlevad teenindajad. Oleme pangana tegutsenud selle nimel, et muutuda kliendikesksemaks, see on pidev järkjärguline protsess. Kliendid on vahel imestanud, miks küsivad teenindajad kontoris nende käest ühtäkki laiemaid küsimusi kui vaid konkreetse teenuse kohta. Me tõesti tahamegi olla kursis klientide soovidega, et anda neile head ja asjatundlikku nõu rahaasjade korraldamisel. Selle juurde käivad mõistagi ka tehnilised arendused, näiteks see, et oleme toonud turule mobiilipanga rakenduse, mis on saanud hästi sooja vastuvõtu.

Oleme oma sotsiaalse vastutuse ja jätkusuutlike tegevustega olnud Eestis esimeste seas ka varem, tänavu valiti Swedbank tihedas konkurentsis aga Eesti kõige vastutustundlikumaks ettevõtteks. Kevadel saime ka finantssektoris mainekaima ettevõtte tiitli.

Mida soovid 2012. aastaks meie klientidele?
Kaalutletud otsuseid ja loomulikult õnne, sest keegi ei suuda tulevikku ennustada. Vahel lähevad asjad lihtsalt untsu. Siiski – mis tahes otsuseid te ka ei teeks ja mis ka ei oleks nende tulemus, tasub alati leida esmalt rahu iseendaga. Laiemalt soovin aga usalduse taastumist turgudel ja loomulikult päikeselist suve.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara