Eesti Euroopa nelja riigi seas, kus stressiga ei tegeleta riiklikul tasemel

Kristel Plangi Tööinspektsioonist andis Best Salesi seminaril "Töötaja, ikkagi inimene" ülevaate töötajate vaimse tervise olukorrast ja tööstressi uuringutest.

Psühhosotsiaalne ohutegur tuleks sisse viia ka Eesti seadustesse ja sellega tegeletakse Eesti ettevõtetes ülivähe. See on küll paljudes riskianalüüsides sees. See on tänapäeval suurim väljakutse Euroopa uuringute põhjal, rääkis ta.

Miks see nii on? Psühhosotsiaalne ohutegur on suurim väljakutse tänapäeva töötervishoiule ja -ohutusele

• Tööjõud on üha enam liikunud füüsiliselt töölt vaimsele
• Muutunud on töö iseloom
• Muutunud ka töötajatele esitatavad nõuded
• Tööga seotud psühhosotsiaalsed terviseprobleemid
• Töö ja pereelu tasakaalu konflikt – täna tehnoloogia arengule on töö kogu aeg kodus kaasas.

Kui varem tekitasid enim probleeme luu- ja lihasvalu, siis nüüd on psühhosotsiaalsed probleemid teisel kohal ja see on viimaste aastate tulemus.

Tööstressi all kannatab 40 mln inimest üle Euroopa, ligikaudu 28% neist peavad sellega igapäevaselt tegelema.

Eestlastest kannatab stressi all 38%, stress aga toob kaasa unehäireid. 50-60% haiguspäevadest võib Euroopas kirjutada stressi arvele. Kardioloogiaosakonnas olid püsikliendid mehed vanuses 30-40 eluaastat.

79% ettevõtete keskastmejuhtidest muretseb tööstressi pärast Euroopas. See teema jääb pidama vahejuhtide koosolekuil, aga tippjuhid eiravad seda ja nemad seda oma koosolekuil ei käsitle.

Kõige suuremat stressi valmistavad inimestevahelised suhted ja ajasurve.

Eestis küsiti tuhandelt inimeselt muudatuste kohta järgmise viie aasta jooksul ning 71 protsenti neist arvas, et stressitase suureneb. Euroopas oli see näit 77%. See oli väga tugevalt majandusliku olukorraga seotud. Näiteks kreeklaste seas oli see 83% ja Norras ainult 16%. Euoopa raames juba on see vähe ülisuur.

Uuemates euroliidu riikides on stressitase palju kõrgem. Miks? Sest vanades on majandus stabiilsem ja ka juhised, kuidas stressiga töökohal toime tulla.

Euroopas on neli riiki, kus stressiga ei tegeleta. Eesti koos Gruusia, Moldova ja Aserbaidžaaniga kuulub sinna hulka, kus vaimse tervisega ei tegeleta riiklikul tasemel.

Need on riigid, kus pole vaimse tervise raamdokumenti välja töötatud riiklikul tasemel. See hõlmab ka tegelemist töötervishoiga, kuidas riik sellega ühise suunana tegeleb. Teistes riikides on see riiklikul tasemel vastu võetud. 

Mullu esitati tööinspektsioonile 74 kaebust, mis oli seotud vägivallaga töökohal. 2010 oli see arv 90.

Osale arutelus

  • Annika Matson

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara