Ernst & Young: Välisinvesteeringute arv Eestis on tõusnud kriisieelsele tasemele

 

 „Positiivse sõnumina võib öelda, et meil on läinud hästi ja välisinvestorite huvi Eesti vastu on võrreldes paari aasta tagusega jõudsalt kasvanud. Samas teiste Euroopa riikide võrdluses ei ole seis sugugi nii roosiline – riikide võrdluses oleme võrreldes mullusega langenud välisinvesteeringute projektide arvu pingereas 26-ndalt kohalt 29-ndale ja välisinvesteeringute poolt loodavate töökohtade järjestuses 25-ndalt  30-ndale kohale,“ rääkis Ernst & Young Baltic ASi juhatuse liige Ivar Kiigemägi.

 Baltikumis loodi 2011. aastal välisinvestorite rahaga kõige enam projekte Leedus (29 projekti), millele järgnevad Eesti (21 projekti) ja Läti (14 projekti). „Samas, arvestades rahvaarvu, oli projektide arv inimese kohta suurim just Eestis. Statistikast nähtub, et suurimad projektid läksid Leetu, mistõttu loodi seal välisinvesteeringute toel ka kõige enam, 1492 uut töökohta. Eestis loodi 299 uut töökohta ja Lätis 85.“

Ivar Kiigemägi sõnul on tähelepanuväärne, et kuigi nii Lääne-Euroopa kui Kesk- ja Ida-Euroopa on jätkuvalt maailma kõige atraktiivsemate piirkondade seas, on nende regioonide atraktiivsus võrreldes 2006. aastaga siiski märgatavalt langenud – vastavalt 2,1 ja 2,5 korda. „See annab kinnitust sellest, et teised regioonid on Euroopale järele jõudmas ja regioonidevaheline konkurents on muutunud võrdsemaks,“ selgitas Kiigemägi. „Kesk- ja Ida-Euroopa, sealhulgas Balti riigid on hakanud oma sära kaotama. Peamised mõjutegurid sealjuures on olnud Ida-Euroopa majandusnäitajate volatiilsus, euroala kriisi kõrvalmõjud ja kõrge laenukoormus. Ida-Euroopa konkurentsieelist kahandab ka kasvav palgatase. Lisaks ei konkureeri meie regiooni riigid üksnes oma naabrite ja Lääne-Euroopaga, vaid järjest enam pakuvad konkurentsi Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina.“

 Uuringus küsitletud investorid juhivad tähelepanu sellele, et Euroopasse tehtavate välisinvesteeringute mahtude kasvatamiseks tuleks tähelepanu alla võtta Euroopa tugevused: infotehnoloogia, taastuvenergia, tuumaenergia ja kommunaalteenuste valdkonnad. „Ka Eesti võiks siin omad järeldused teha – olles väike ja volatiilse majandusega riik, mille palgakuludel on oht kasvada kiiremini kui produktiivsusel, võiks Eesti veelgi enam mõelda oma inimeste oskuste ja ettevõtete ekspordivõime kasvatamisele just IT ja taastuvenergia sektoris,“ soovitas Kiigemägi.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara