Ekspertide soovitused "mürgitajast" juhiga toimetulekuks 

Eelmisel nädalal kirjutas Olga Meinson arvamusloo teemal "Mida teha tujurikkujaga müügiorganisatsioonis"? Üks kommentaator küsis seepeale: mida teha, kui "mürgitaja" on ettevõtte juht? Vastavad Voldemar Kolga, Merle Lindma ja Margus Kastein.

Professor Voldemar Kolga astus välja "mürgitajate" kaitseks, seejuures pidades silmas nii töötajaid kui juhte.

"Alati tuleb alustada tujurikkuja probleemi analüüsist. Milles täpselt väljendub tema hälve standardist? Milline on adekvaatne käitumine? Tujurikkumine toimub teatud olukorras ja mingis teises olukorras seda ei toimu. Pange seda tähele!" rõhutab Kolga.

Kolga sõnul on mugav klassifitseerida inimesi "headeks" ja "pahadeks". "Meil on kalle omistada teistele püsiomadusi, näiteks nimetada kedagi tujurikkujaks. Eriti mugav on hakata arvama, et ettevõtte juht on tujurikkuja, sest sellisel foonil paistad endale hea. Tujurikkuja kaela saab ajada kõikvõimalikke asju. Tekib võimalus tõsta enesehinnangut. Seega on tujurikkujad vajalikud elukad mis tahes organisatsioonis," tõdeb Kolga.

Microsofti personalidirektor Merle Lindma toob sissejuhatuseks välja vana tõe: "Kala mädaneb peast ja liidri vari on pikk. Kõik saab alguse ettevõtte ja selle juhi väärtushinnangutest, sellest, millesse juht ja ettevõte päriselt usuvad, sellest tuleb igapäevane käitumismuster."

Lindma lähtub edasise strateegia valimisel sellest, kas tegemist on omaniku, kohaliku ettevõtte või korporatsiooni palgatud juhiga. "Kui tegemist on omanikuga, siis ilmselt “hääletavad” lisaks töötajatele ka kliendid peagi jalgadega. Kui on tegemist kohaliku ettevõtte või korporatsiooni palgatud juhiga, siis on hea õnne ja mõistliku tegutsemise korral võimalik olukorda parandada. Ilmselgelt on see töötajale väga pikk ja piinarikas protsess, mistõttu head ja väärtuslikud inimesed tavaliselt eelistavad ettevõttest lahkuda," arvab ta. 

On loomulik, et eduka koostöö aluseks on  sarnased väärtused ja hoiakud. Töösuhte alustamise kasuks otsustavad mõlemad osapooled, nii tööandja kui töötaja, mistõttu soovitab Lindma tööintervjuul ja töökoha valimisel hoolikalt tutvuda ja uurida nii ettevõtte kui ka selle juhi väärtushinnanguid.

Saku Õlletehase juht Margus Kastein alustaks olukorra lahendamist eneseanalüüsist: "Kõigepealt tuleb aru saada, kas juht on tõepoolest „mürgitaja“ või tundub see nii ainult konkreetsele inimesele." 

Kastein soovitab olukorda objektiivsemalt hinnata. “Mürgitataval“ tuleks natuke ettevõtte muudes funktsioonides maad kuulata ja aru saada, kas see tunne peab üldse paika või on tegemist isikliku emotsiooniga. "Selline tunne võib tuleneda nii isikutevahelise keemia puudumisest, halbadest tulemusest või muust sarnasest," arvab Kastein. 

Juhul, kui juhil on tõepoolest kirjeldatud puudused, soovitab Kastein töötajal enda jaoks see probleem kirja panna (faktid, juhtumid, konkreetsete sündmuste mõju tulemustele jms) ning proovida sellest usalduslikus õhkkonnas juhiga rääkida. "Kui juht on huvitatud ja problemaatikat tajub, siis ta kindlasti proovib oma käitumist muuta. Kui probleemid aga korduvad, siis soovitan töötajal uus töökoht otsida," näeb Kastein äärmuslikus olukorras ühte lahendust.

Kokkuvõttes võib öelda, et juht valib meeskonna ja vastutab ka meeskonna sisekliima eest. Töötaja alati juhti valida ei saa. Seega on sundolukorrast tingitud emotsionaalne hinnang kerge tulema. Kui suud puhtaks räägitud ja mõistlik arutelu tulemusi ei anna, siis tuleb lahku minna. Aga enne võiks proovida inimese moodi asja arutada.

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

ESSVE Estonia otsib TURUNDUSJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

01. oktoober 2017

Globalsun otsib päevitus- ja ilutoodete MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

05. oktoober 2017

Teabevara