LVM rikub mängureegleid

LVM Kinnisvara keeldub vahendamast ja isegi näitamast müügis olevaid objekte teiste maaklerite ostuhuviga klientidele. Probleemiks on maakleritasu jagamine, millest LVM Kinnisvara  keeldub. Sellisel moel rikutakse Eesti kinnisvaraturul kehtivaid mängureegleid.

LVM Kinnisvara osanik ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Ingmar Saksing imestas eelmise nädala Äripäevas avaldatud artiklis, et riik ei ole kehtestanud kinnisvara müügi osas ühtegi mängureeglit. Samas on just LVM Kinnisvara see, kes turul kehtivaid mängureegleid eirab keeldudes koostööst teiste maakleritega.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse esimehe Jaanus Lauguse sõnul on kinnisvaramaaklerite koostöö osas turul väga ühene seisukoht. "Seda tehakse, kui pole kokkulepitud teisiti. Isegi Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade koodeks sisaldab sätet, et koostöö ka erinevate büroode maaklerite vahel on tavapärane ning vahendustasu jagatakse omakeskis, kui koostöö toimib."

Sellisel moel tegutsetakse maksimaalselt kliendi huvides. Kui ühel maakleril on klient, kes otsib kinnisvara ja teise firma maakleril on müügis objekt, mis kliendile võiks huvi pakkuda, siis teevad konkureerivad kinnisvarabürood koostööd.

LVM Kinnisvara keeldub müügis olevaid objekte vahendamast

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli kinnitusel on ka temani jõudnud info LVM Kinnisvara keeldumisest teha koostööd teiste kinnisvarafirmade maakleritega. "Vahendajate eesmärk on leida oma klientidele parim ja ka kiireim lahendus lähtudes kliendi huvidest. Ei pea mõistlikuks, et maaklerid ei tee omavahel koostööd," kommenteeris ta LVM Kinnisvara käitumist.

Rüütli sõnul kannatab selle tõttu eelkõige klient, kes on nendega sõlminud esinduslepingu. Ka Jaanus Laugus viitas koostööst rääkides eelkõige kliendi huvidele. "Tihtilugu soovib ostuklient (eriti välismaalased) ajada asja läbi ühe maaklerfirma, eeldades, et see suudab pakkuda kõiki huvipakkuvaid objekte, mis turul. Kui kinnisvarafirma koostööd ei tee, siis tema pakkumisi ka kliendile esimeses järjekorras ei esitata. Kõige enam kannatab siin müüja, sest tema pakkumine ei jõua kõikide huvilisteni."

Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Klaassen kinnitas, et LVM Kinnisvara on keeldunud oma müügis olevat kinnisvara nende klientidele isegi näitamast. "Meie ettevõtte jaoks on see mõeldamatu, sest kui maakler teeb kliendiga maaklerlepingu, võtab ta kliendi ees vastutuse objektiga tegeleda. Mille eest müüja siis maksab firmale? Kinnisvarafirmade eelis ongi see, et meil on palju ostjaid ja palju müüjaid ning me saame nad omavahel kokku viia."

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman üllatus kuuldes, et LVM Kinnisvara keeldub näitamast kinnisvaraobjekte teistele maaklerite klientidele. "Kui see nii on, siis tekib küsimus, kuidas klient oma kinnisvara selle maakleri käsundusse on andnud." Samas viitas ta, et igal bürool on niinimetatud sõbralike maaklerite nimekiri, kellega ostu- ja müügisoove vahetatakse.

LVM Kinnisvara teeb firma juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul koostööd ainult kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Paraku sõlmitakse Eesti kinnisvaraturul esinduslepingud valdavalt kinnisvaraobjekti müüja, mitte potentsiaalse ostjaga. "Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid," kirjeldas Saksing.

Ostusoovid selguvad tavaliselt seoses kinnisvara müügiga. Soovitakse müüa ja samal ajal otsitakse uut kinnisvara. Seega liigub maaklerite kaudu arvestatav hulk potentsiaalseid ostuhuvilisi. "Keeldume koostööst, kui teine kinnisvaramaakler esindab ostjat ilma kirjaliku lepinguta," kommenteeris Saksing.

Samas kinnitas ta, et Eestis reeglina potentsiaalse ostjaga esinduslepingut ei sõlmita. "Põhja-Ameerikas on väga levinud mudel, kus klienti esindab kaks kinnisvaramaaklerit - müüja maakler ja ostja maakler. Tulenevalt erinevatest kultuurilistest keskkondadest, tavadest ja seadustest ei sobi kõik süsteemid toimima Eestis, mis on rohkem seotud Lääne-Euroopa ja Skandinaaviaga," ei uskunud Saksing, et Eestis oleks võimalik potentsiaalsete ostjatega esinduslepingu sõlmimine.

Olukord, kus maakler teeb kinnisvara müügiks eksklusiivse lepingu ja teistega koostööd ei tee, on kinnisvara müüvale kliendile ilmselgelt kahjulik. "Sest maakler müüb ainult neile, kelle ta ise leiab või kes kinnisvaraportaalides kuulutust märkavad," selgitas Leanika Klaassen.  Ta soovitas klientidele maaklerlepingusse sisse panna punkt, mis kohustub maaklerit tegema kinnisvara müümisel teiste firmadega koostööd.

Siiski on LVM Kinnisvara poolne mängureeglite eiramine pigem erandlik. "Valdavalt toimib hea ning probleemideta koostöö erinevate kinnisvarafirmade maaklerite vahel. Hea koostöö korral jagatakse mõistagi solidaarselt maaklertasu," selgitab Tõnis Rüütel mängureegleid.

Uus Maa kinnisvarabüroo on üks koostööpõhise filosoofia suuri pooldajaid. "Oleme alati valmis teistega oma objekte ja vahendustasu jagama. Sellise poliitika võtsime vastu juba 1990ndatel, kui tegevust alustasime ja oleme sellele truuks jäänud," märkis Jaanus Laugus.

Koostööst loobumise tegelik põhjus on soovimatus jagada maakleritasu

Lauguse sõnul on koostööst keeldunud üksiküritajad või väiksemad firmad, kes pelgavad ka väiksemat osa oma vahendustasust kaotada. "Professionaalsematele kinnisvarateenuste pakkujatele on iseloomulik koostöö ning alati kliendi huvide eest seismine. Pigem rahulolev klient kui suurem vahendustasu on meil ja teistes koostööd pooldavates firmades kehtiv printsiip."

Ka Epicenter Kinnisvara poliitika näeb ette, et jagatakse maakleritasu teiste maakleritega põhimõttel 50/50. "See tagab, et teiste ettevõtete maaklerid toovad hea meelega oma ostjaid meile," selgitas Klaassen ja lisas, et esimesena tutvustatakse müüki tulnud kinnisvara kolleegidele, kuna see on kiireim ja efektiivseim viis müügitehingu sõlmimiseks.

Pindi Kinnisvara kinnitas, et maakleri vahendustasu jaotamine on kinnisvarabüroode omavaheline kokkulepe ja klient ei pea igal juhul rohkem maksma ka olukorras, kus üks maakler müüb ja teise maakleri klient ostab kinnisvara. "Müüjale on kindlasti kõige olulisem, et tema objekt saaks kiiresti müüdud," kommenteeris Sooman.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing viitas ostja esinduslepingule, kuigi on kinnitanud, et Eestis selline süsteem ei toimi.  "Oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kui kinnisvaramaakleril puudub käsundusleping ostjaga, sest sellisel juhul, kus ostja ei ole isiklikult kinnisvaraobjekti üle vaadanud, kaasneks meie poolt esindatavale müüjale piiramatu vastutus asja mittevastavuse puhul vastavalt võlaõigusseaduse paragrahvile 218," selgitas ta. Kuidas reguleerib seadus kinnisvaraobjektide näitamist potentsiaalsele ostjale, Saksing ei kommenteerinud.

LVM Kinnisvara ei ole huvitatud potentsiaalsest ostjast

Tema sõnul on LVM valmis tegema koostööd kinnisvaramaakleritega, kes esindavad konkreetset ostjat konkreetse ostusooviga. "Koostöö kinnisvaramaakleritega, kes esindavad potentsiaalseid ostjaid, ei ole meie kliente müügile lähemale viinud, sest esindatakse ostjaid ilma kirjalike lepinguteta ning seetõttu on mitmetel juhtudel seesama ostja oma ostusoovi registreerinud ka meie firmas. Potentsiaalsel ostjal on veel müümata oma vara või puudub tal laenuotsus. Soovime kinnisvara tutvustada ostjatele, kellel ka reaalselt on võimalik seda osta," tõi ta välja meetodi, kuidas ostjaid segmenteerida.

Küsimusele, kuidas LVM Kinnisvara eristab reaalset ostjat potentsiaalsest, vastas Saksing, et reaalsel ostjal on olemas vahendid ostu sooritamiseks või kinnitatud pangalaen. Kuidas üks kinnisvarabüroo ostjate kohta sellist infot saab, jäi selgusetuks.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara