Statistika: kas tasub müüa Ida-Euroopasse?

Krediidikindlustusselts Coface avaldas maksejõuetuse statistika koos lühikeste kommentaaridega Kesk- ja Ida Euroopa riikide kohta sealhulgas Läti ja Leedu.

Läti ja Leedu

Aastal 2011 jätkasid Läti ning Leedu majandused edukalt taastumist majanduskriisist. Analüüs 2011. aasta müügitingimuste ning hilinenud maksete osas näitab positiivseid trende, kuigi tegelik olukord ning meeleolu pole riigis kiita. Viimasel aastal vähenes maksejõuetute ettevõtete arv Lätis ning Leedus jõudsalt ent koguarv on siiski veel suur ning ei anna põhjust rahuoluks. Aastal 2010, mil ülemaailmne majanduskriis oli tipus, oli alustatud maksejõuetusmenetluste arv samuti suurim: Lätis 2705, 2011. aastal langes see 66% (914), Leedus langes alustatud menetluste arv samal ajal 24%, kuid on seniajani märkimisväärne.

Kõrvutades 2011. ja 2012. aasta esimesi kvartaleid näeme, et Lätis vähenes maksejõuetute ettevõtete arv 12% (487 versus 435. Leedus oli olukord aga vastupidine, maksejõuetute ettevõtete arv on suurenenud 48% (484 versus 716) – peamiseks põhjuseks seejuures asjaolu, et Leedus on maksejõuetusmenetlus väga pika kestusega.

Poola

Pankrottide arv on tõusnud üle 10%:
Kohtud kuulutasid  2011. aastal välja 723 Poola ettevõtte maksejõuetuse, mis on 2010. aastaga võrreldes 10.4% kõrgem. 2011. aastat iseloomustas äritegevuse riski kasv, mis väljendus tähtajaks laekumata maksete arvus ja suuruses.
Suurimat maksejõuetuste kasvu pandi tähele ehitussektoris. 2011. aasta jooksul kuulutasid kohtud pankrotis olevaks 143 antud sektori ettevõtet, mis on eelmise aastaga võrreldes 46% võrra enam. Kogu Poola pankrottidest moodustasid antud sektori omad ca 20%; kaks aastat varem oli see arv 10% juures.
Juriidiliste kompromisslahendustega lõppenud pankrottide arv langes eelmisel aastal 14%-ni. 2009-2010. aastal oli vastav määr kõrgem, ca 17-18%,
Maksejõuetuse problemaatika mõjutas aastal 2011 enim väikese ning keskmise suurusega ettevõtteid.
Maksejõuetuste kasvu on ette näha kogu 2012. aasta jooksul, seda eelkõige tänu aeglasele majanduskasvule, majanduskeskkonna nõrgenemisele ning äritegevuse riski kasvule.
Välised faktorid panevad Poola majanduse jätkuvalt proovile. Eurotsooni probleemid ning selle ebakindel tulevik, zloti vahetuskursi kõikumine, inflatsiooni kasv, esmatarbekaupade ning –teenuste kallinemine. Kõik see omab negatiivset mõju Poola ettevõtete kasumlikkusele ning nende makseharjumustele.


Bulgaaria

2011. aastal kuulutati välja 390 pankrotti, mida on 15% vähem kui 2010. aastal.
Peamised põhjused 2011. aasta madala maksejõuetuse määra kohta on järgmised:
• Bulgaaria veniv maksejõuetusmenetlus (mõnikord kulub selleks aastaid);
• Võlgnikepoolne seaduse mittetundmine, mis sisaldab kohustust esitada avaldus maksejõuetuse kohta 30 päeva jooksul arvates hetkest, mil saadi teadlikuks maksejõuetusest või liiga suurest võlatasemest (Bulgaaria Äriseadus, art. 626);
• Võlausaldajate soovimatus esitada avaldus võlgniku maksejõuetuse kohta olukorras, kus võlausaldajatel puudub tagatis. Taolisel juhul rahuldatakse tagamata nõuetega võlausaldajate väljamaksed kaheksandas jaotises pärast kõiki muid eelistatud võlausaldajaid (kui väljamaksete jaoks jätkub veel vara;
• Võlgnikupoolsed katsed hiilida mööda seadusest tehes sularahalisi väljamakseid vaid teatud võlausaldajatele (sage olukord, eriti kui võlgniku pangakontod on arestitud);
• Võlgnikepoolsed viivitused olukorras, kus nad on viinud vara üle teiste ettevõtete arvele ning andnud üle kohustused kolmandatele isikutele või ettevõtetele, millel puudub vara.
 
Horvaatia

2011. aastal kuulutati välja 1106 pankrotti mida on 103% rohkem kui 2010. aastal (544)
Sagedasemad maksejõuetuse põhjused on järgmised:
• Edutute ettevõtete, mis on peamiselt asutatud 90ndate keskpaigas ning mille juhtimine on olnud kesine ja pole põhinenud kogemustel, selliste ettevõtete maksejõuetuse põhjusteks on enamjaolt varade puudumine. Antud trend on siiski tugevas languses, kuivõrd enamik taolisi maksejõuetusmenetlusi on juba lõppenud ning enamik ettevõtteid registrist kustutatud.
• Ettevõtete hääbumine, mis pole suutnud käia kaasas muutuva majanduskeskkonnaga ning mida “abistas” ka halb juhtimine ning kahjulikud investeeringud.
• Kuigi valitsuse poolelt on näha positiivseid samme, on siiski puudu valitsuse järjepidev strateegia riigi majanduse tuleviku osas.
• Väike siseturg ning välisturgudele mõeldud kaupade konkurentsivõimetu (kallis) hind; lisaks on mitmed tootmisettevõtted müüdud välismaistele partneritele ning puuduvad väljavaated tootmise arendamise osas; visiooni puudumine;
• Ettevõtted, mis ajavad äri riigiga, on sõltuvuses valitsusepoolsete võlgade tagasimaksetest, mis on aga veninud, kuna valitsus üritab paigutada rahalisi vahendeid ümber probleemsematesse sektoritesse; kõik see loob omakorda maksejõuetuse ahela;
• Seoses vara puudumisega suurenes 2011. aastal alustatud ja lõpetatud maksejõuetusmenetluste arv. Selle tõi kaasa uus valitsuse poolt ellu viidud abinõu, mis kohustas Maksuametit viima ellu “kiire maksejõuetusmenetluse” ettevõtete puhul, millel ei olnud töötajaid ning mille pangakontod on olnud arestitud enam kui 60 päeva. Taoliste ettevõtete puhul alustati maksejõuetusmenetlust ning see lõpetati koheselt otsusega kustutada ettevõtte Kohturegistrist. Taolise kiire maksejõuetusmenetluse põhjuseks tuuakse “ametniku otsusega kinnitatud pankrot“.

Tšehhi Vabariik

Võrreldes 2010. aastaga on 2011. aastal vähenenud Tšehhi kohtutesse esitatud pankrotiavalduste arv 2%. Tšehhi Statistikaameti andmetel kasvas ettevõtete aktiivsus 2011 aastal varasema (2010) aastaga võrreldes 4.3%. Ettevõtete aktiivsusest ning pankrotiavalduste esitamise vähenemisest tingituna on maksejõuetuse määr vähenenud 2011. aastaks varasema (2010) aastaga võrreldes 6.6% võrra, olles 0.39% tasemel. Kuigi uute pankrotiavalduste esitamise arv on vähenemas, on väljakuulutatud pankrottide arv märkimisväärselt tõusnud ent viimast statistikas ei kajastata. 2011. aastal oli riigi majanduses siiski positiivseid arenguid nagu näiteks uute tellimuste kasv ning ettevõtete poolt enne ja pärast majanduskriisi ellu viidud säästumeetmed. 2012. aastal väheneb majanduskasv 1.2% võrra ning probleeme on eelkõige väike-ettevõtetel ning füüsilisest isikutest ettevõtjatel, kelle osas on maksejõuetuste arv aastate 2011-2012 vältel kolmekordistunud.

Ungari

20.412 pankrotti aastal 2011 mida on 17% rohkem kui 2010. aastal.
Maksejõuetuks osutunud ettevõtete määr pole olnud iial varem nii suur kui see oli aastal 2011. Tegutsevate ettevõtete maksejõuetuse määr on 3,46% kuid võib tõusta 4%-ni, sest praktiliselt igas sektoris kasvas maksejõuetute ettevõtete arv. Samaaegselt on ka tegevuse vabatahtlikult lõpetanud ettevõtete arv märkimisväärselt suurenenud.             

Rumeenia

22650 pankrotti aastal 2011 mida on 4% rohkem kui eelneval aastal.
Aastatel 2006-2010 toimus pidev majandustõus, 2011. aastal oli majandustõus kahanenud 4.42%-ni ning maksejõuetuste arv hakkas kasvama. Sisuliselt pole pankrottide üldine struktuur muutunud – 10 sektorit, milles enim pankrotte aset leiab, on samad ning muutub vaid sektorite järjestus. Esimest kolme kohta jagavad juba viimased 4 aastat hulgikaubandus, jaekaubandus ning ehitussektor. Aastal 2011 oli antud sektorite kanda 54.43% kõigist riigi pankrottidest.
Viimaste aastate majanduskasvu kõrval osutus 2012. aasta esimeses kvartalis maksejõuetuks 8821 ettevõtet, mis on 17% vähem, kui 2011. aasta samal perioodil. Peamine põhjus peitub asjaolus, et aktiivsete ettevõtete arv on vähenenud 15% (võrrelduna 2008. aasta juunikuuga) ning seega on ca kolmeaastase finantskriisi käigus jäänud Rumeenias pinnale vaid tugevamad ettevõtted.

Serbia

Käesoleva aasta algusest juulini on registrist kustutatud 4816 ettevõtet. 2011. aasta seitsme kuuga oli vastav arv ca kaks korda suurem, 8421.
Pankrotiseaduse rakendamisest alates (2010. aasta keskpaik kuni juuli 2012) on registrist kustutatud 16 602 ettevõtet, samaaegselt oli kohtute poolt kinnitatud pankrottide arv sel aastal märkimisväärselt väiksem. Aasta algusest kuni 31. juulini on registrist kustutatud 600 ettevõtet.
Juuli lõpuni oli registreeritud 17.442 uut ettevõtet, mis on eelmise perioodiga võrreldes 6% võrra väiksem arv (18 590). 2012. aasta esimese seitsme kuuga on registrist kustutatud 16 557 ettevõtet, 2011. aastal kustutati samal ajal registrist kokku 20 106 ettevõtet.

Slovakkia

856 pankrotti aastal 2011 mida on 6% rohkem kui 2010. aastal.
Pankrottide arv on 2010. aastaga võrrelduna veidi suurenenud. Samal ajal on aga suurenenud pankrottide arv, mis tühistati varade puudumise tõttu. Enim kuulutati maksejõuetuks ettevõtteid hulgi- ning jaekaubanduse, tootmis- ning ehitussektoris. Olukorra halvenemist ei ole oodata, väljavaated tuleviku osas on stabiilsed.

Sloveenia

701 pankrotti aastal 2011 mida on 32% rohkem kui eelneval aastal.
Viimased 2 aastat on tähendanud suurt madalseisu Sloveenia majanduse jaoks. Ülemaailmne finantskriis oli seejuures vaid üheks põhjuseks, kuivõrd Sloveenia puhul on põhjus olnud peamiselt juhtimise läbipaistmatus, poliitikute ebakompetentsus ning päevapoliitika suur osakaal ettevõtete juhtimises.
Ühtedeks peamisteks likviidsuse puudumise põhjusteks on olnud Sloveenia pankade poolt väljastatud laenud, mille tagasimaksmisega on probleeme nii Sloveenia kui ka endistel Jugoslaavia ettevõtetel.

Seega on ette näha maksejõuetuse ning pankrotis ettevõtete arvu kasvu. 2011.aastal kanti maksejõuetuste tõttu maha ca 1.9 miljardi euro suuruses kohustusi.

Ukraina

Ukraina maksejõuetusmenetlus on väga ebaefektiivne, kulukas ning kestab kaua. Ukrainas kasutatakse maksejõuetusmenetlust peamiselt mitte võlakergenduse eesmärgil, vaid et omandada kontroll varade üle, teostada ettevõtete ülevõtmisi, hiilida kõrvale maksudest ning muudest kohustustest.
Maailmapanga info kohaselt oli Ukraina 2012. aastal pankrottide lahendamise lihtsuselt 183 riigi seas 156. kohal (2011 – 158). Regiooni keskmine on 80, s.o Ukraina omast ca 2x kõrgem. Keskmine tagasivõitmise määr on vaid 8.9 senti 1 dollari kohta, s.o 8.9% (2011 – 7.9%). Regiooni keskmine on 50%. 90% juhtudest lõpeb pankrot ettevõtte likvideerimisega, mitte aga võlakergenduse ning tegevuse jätkumisega. Teistes riikides on vastav likvideeritud ettevõtete määr ainult 15-40%.
Pankrotimenetluse keskmine kestvus on 2.9 aastat, mis on 1.2 aastat enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Pankrotimenetlusele kulub Ukrainas keskmiselt 42% võlgniku varast, regiooni keskmine on seejuures 13%.
2011. aastal oli Ukrainas kokku 1546 pankrotti, mis on 2010. aastaga võrreldes vaid 3% kõrgem. Perioodil 2009-2010 suurenes aga pankrottide arv 16%. Samaaegselt püsib ettevõtete maksejõuetuse määr samal, 0.12% tasemel. Statistika paranemine on tingitud riigi väljumisest ülemaailmsest majandus- ning finantskriisist. Stabiilne valuutakurss aitas ettevõtetel maksta tagasi välislaene. Veelgi enam, Ukraina on muutnud õigusakte, soosides enam tagatud nõuetega võlausaldajaid.


 

Osale arutelus

  • Kairi Vaade-Kuusemets

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Teabevara