Tootjad: jaekettide leppetrahvid on liiga suured

Eile toimunud Best Salesi seminaril „Kuidas müüa edukalt suurtele jaekettidele?“ vastasid jaekettide ostudirektorid tootjate muredele.

Seminar lõppes paneeldiskussiooniga, kus osalesid Rimi, Selveri, ETK ja Prisma ostudirektorid. Lisaks korraldajate pakutud teemadele vastati ka publikust jaekettidele müüvate ettevõtete küsimustele ja muredele.

Esimesena räägiti sellest, kuidas tootjad tunnetavad pidevalt hinnasurvet, mis tuleneb muuhulgas nii kulude kasvamisest kui ka tootlikkuse tõusust. Sellega on jõutud punkti, kus jätkusuutlikku arengut normaalsete hinnatõusudeta pole võimalik tagada. Ostudirektoritelt küsiti, miks jaeketid kardavad hindu tõsta.

ETK ostudirektor Kadi Lainelo: Loomulikult oleme teadlikud sisendkulude kasvust. Küsimus on selles, palju on valmis tarbija rohkem maksma. Selge on see, et päeva lõpus maksab klient hinnatõusu kinni niikuinii. Meie eesmärk on tootja ja hankijaga läbi rääkida, kui palju on see vältimatu vajadus, et hinnatõus tuleb. Kui vältimatu määr on läbi räägitud ja kui tootmisefektiivsus on läbi käidud ilma kvaliteeti alandamata, siis on küsimus, palju me oma marginaali arvelt ära anname.

Selveri ostudirektor Tiiu Valk: Konkurents jaeturul on tihe. Kõik jälgivad hindu, keegi ei taha olla oluliselt kallim, sest see klient, kes sul olemas on, on kõige suurema väärtusega. Midagi ei ole teha, eestlane on väga hinnatundlik. Kui Kreekas hakkasid probleemid pihta, arvas ka eestlane, et paneme rahakotirauad kinni, ei tea, mis siin toimuma hakkab. Oleme kliendist sõltuvad ja pidanud väga palju tööprotsesse efektiivsemaks tegema ja optimeerima, et siin turul ellu jääda.

Rimi ostudirektor Vaido Padumäe: Tihe hinnakonkurents tingib selle, miks hinnatõusud valulikult lähevad. Teiseks, jaekaubandusel on roll olla filter, mis peab pidurdama hinnatõusu turul. Meid kettidena on tümitatud meedias, miks tõstame hindasid, miks on olnud kiire hinnatõus. Meie võime ainult küsida retooriliselt, missugune oleks hinnatõus olnud siis, kui seda filtrit ei oleks olnud.

Prisma ostudirektor Janne Lihavainen: Keeldun arutamast teemat, kuidas hakkame Eestis hindu tõstma.

Lisaks räägiti väiketootjatega seotud probleemidest, mille peale publikust küsiti, miks seatakse väikestele maaletootjale ulmetingimusi.

Lainelo: Meie ei sea eritingimusi. Maksetähtajad tulevad teatud kauba või toote tüübist. Piirid on paika pandud ja seal sees me toimetame ja kohtleme hankijaid võrdselt.

Valk: kõik sõltub konkreetsest tootest ja kui oluline see on sihtkliendile. Teatud seadusest tulenevalt me väga palju väga suuri erinevusi teha ei saa. Tingimused, millega läbirääkimistesse minnakse, on sarnased. Edasine sõltub läbirääkimiste käigust ja sellest, kas toode on see, mida meie klient poest ootab.

Padumäe: Vastab tõele, et suured jaeketid on pigem bürokraatlikud ja meie võime olla paindlik ei ole kõige tugevam külg. Nagu meie eriprojekt „Talu toidab“ näitab, tuleks leida koostööpartner, kes suudab olla väiketootjatele lähedal. Selline koostöömudel on midagi muud, kui suur jaekett suudab üleval hoida. Seetõttu arvan, et vajadus erilähenemise järgi on olemas ja me ei peaks võrdselt kohtlema väiketalunikke ja suuri tootjaid

Tootjatele valmistasid muret ka lepptrahvid, mis nende hinnangul on üldjuhul kordades suuremad võrreldes tekkinud kahjuga. Küsiti, kas on oodata selles osas muutusi.

Padumäe: Leppetrahvid on mõeldud selleks, et tagada tarnekindlus. Kas need on ebaõiglaselt suured või mitte, võime pikalt diskuteerida. Kui räägime kampaaniatootest, mis on esilehel ja meie peamine visiitkaart ning kui sellega ebaõnnestume, siis see kaebuste hulk, mis me saame, on märkimisväärne. Kuidas arvutada seda tekkinud kahjusse ja öelda, kas leppetrahv oli liiga suur või väiksem kui tekkinud kahju?

Lainelo: Üks mõõdik on see, palju müügitulu jääb saamata tarnimata kauba eest. Teine asi on see, et kui kaup tuuakse järgi mingil hilisemal ajahetkel, palju see lisakäsitlemine lisakulusid tekitab. Lisaks, kui kliendil jääb otseselt sellest tootest puudu, siis see, mis kannatab, on jaeketi maine ehk et kui kas või kolm korda sama olukord juhtub, siis kliendi otsus on see, et ta seal kaupluses enam ei käi.

Lihavainen: Prisma küll ei teeni trahvidega ja kui keegi arvab, et me oleme teile teinud ebaõiglase trahvi, andke kohe teada – see on tõesti vale tee. Küll peab olema see viimane piir, kui ei leita mõistlikku lahendust. Sel ajal, kui neid trahve kirjutatakse, peaks keskenduma, kust tuli ja mis põhjustas selle tühja riiuli. Uuringud näitavad, et augud riiulites on 80% jaekaupluse süü, mitte tarnija süü. (Viimane väide põhjustas auditooriumis tormilise aplausi. – toim.) Trahvidega me seda korda ei saa. Me peame tegema palju sügavamat koostööd. Ennustamine on asi, mida peab tegema jaeettevõte, sest kes saaks seda paremini teha.

Osale arutelus

  • Kadri Põlendik

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Krimelte otsib MÜÜGIASSISTENTI

Krimelte OÜ

22. oktoober 2017

Teabevara