Maanteeamet hoiatab petuskeemide eest kasutatud sõiduautode ostmisel

Tarbijakaitseamet ning AMTEL toovad välja soovitused ja näpunäited kasutatud sõiduki ostmisel.

Reegel 1. Tee ratsionaalne, mitte emotsionaalne ostuotsus

Autoostu tuleks alustada oma vajaduste ja huvide ning reaalse maksevõime määratlemisest. Ära tee ostuotsust kiiruga ja puhtalt emotsioonidest lähtuvalt. Sageli viitavad automüüjad suurele huvile konkreetse auto vastu ning rõhutavad, et kui huviline kohe ei otsusta, võib ta autost ilma jääda. Kui korralik eeltöö ja põhjalik kontroll on tehtud ja tegemist on tõepoolest hea autoga, siis võib müüjal ka õigus olla ja otsustamisega kaua oodata ei maksa. 

Reegel 2. Kontrolli müüja tausta

Üldiselt on kasulik teha eeltöö ära kodus ning võtta valikusse internetist leitud autod. Praktiliselt kõik Eestis müüdavad autod on üleval internetis automüügiportaalides (Eestis suurim Auto24.ee) ja/või automüügifirmade kodulehtedel. Kui margieelistus on paigas, on kasulik külastada tootja esindaja kodulehte. Esindused müüvad samuti hulgaliselt kasutatud autosid, aga sealt võib saada ka muud kasulikku infot. Kui auto on internetist välja valitud, siis järgmine samm on kontrollida müüja usaldusväärsust.
Esmalt vaata äriregistrist, kas autot müüb era- või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikutevahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus. Sõltumata aga sellest, kas tegemist on eraisikust müüja või ettevõttega, tuleks uurida müüja tausta.
Firma kohta saab infot Krediidiinfo kodulehelt, samuti äriregistrist. Majandusaruandeid saab vaadata küll tasu eest, kuid see pole võimaliku pügada saamise riski kõrval märkimisväärne. Ohumärk on, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega, selle põhikapital on minimaalne, äriregistri kannetes on palju muudatusi ning puudub koduleht. Lisaks võiks kontrollida, kas automüügifirma kuulub Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liitu (AMTEL), mille liikmeks saavad vaid usaldusväärsed ja korrektsed ettevõtted. Et autoostjate elu lihtsustada, koostab AMTEL lähiajal usaldusväärse müüja põhikirja ning hakkab müüjaid sellele vastavalt akrediteerima.
Eraisikust müüja taustakontrolli puhul aitavad samuti päringud internetis ja suhtlusportaalides. Ka eraisikute kohta võib saada infot Krediidiinfost. Kui eraisik pakub mitut autot, võib olla tegemist varjatud ettevõtjaga, ja tasub olla ettevaatlik.

Reegel 3. Kontrolli auto ajalugu

Eestist pärit auto puhul kontrolli võimalikke avariisid. Seda saab teha Liikluskindlustuse Fondi kodulehel. Lähiajal avab maanteeamet Eestis registreeritud sõiduki ajaloo kohta uuringu tegemise rakenduse, lihtpäringuid saab ka praegu teha. Avariilisust saab kontrollida vaid nendel autodel, mis on olnud liiklusõnnetuses kannataja pool.
Kontrolli ka auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tee seda koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta.
Tasub vaadata suurte autoturgude portaale ja võrrelda Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus (EL). Reeglina pärinevad kasutatud autod EL-i suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.
Pea meeles, et automüügiplats on reeglina vahendaja ja seal müüdava auto andmed on esitanud auto omanik. Väldi müügiplatsil tehtud nii-öelda eripakkumisi, need on alati seotud suurema riskiga. Reeglina müüakse nii autosid, mille puhul võib põhjalikum eelkontroll paljastada ebameeldivaid üksikasju.

Reegel 4. Kontrolli auto tehnilist korrasolekut

Kui auto dokumendid vastavad räägitule, siis järgmise sammuna tuleb auto üle vaadata ja kindlasti teha kokkuleppel müüjaga võimalikult pikk proovisõit. Auto korrasolekut on võimalik kontrollida müüja juures ise, kuid kui ise ei ole just asjatundja, tuleks kaasata autotehnikat hästi tundev spetsialist. Kindlam on siiski viia auto lähimasse sama margi esindusse. Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.
Autot üle vaadates pööra tähelepanu kolmele põhiasjale: auto üldine seisukord, dokumendid ja võimalik avariilisus. Jälgi sõiduki kulumisastet, kontrolli selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.
Auto täpset kulumisastet öelda on praktiliselt võimatu. Tihti vahetatakse salongi kulumisjärgede peitmiseks istme-, rooli-, pedaalide ja käigukangi katted ja poleeritakse auto.
Peidetud avariilisus on palju ohtlikum kui muudetud läbisõidunäit. Avariilisuse avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Värvi- ja pahtlikatte paksust saab mõõta lihtsate seadmetega.
Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelite, aga kindlasti mitte laiatarbeautode puhul. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke.
Jälgi, et oleksid müüjalt saanud  kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe kirjalikult, sest suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.

Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ära usalda auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta.

Reegel 6. Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping ning soovitavalt tasu pangaülekandega

Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Lepingusse tuleks kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti. Võimalusel tasu ostu eest pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada. Pöörake tähelepanu, kellele raha kannate: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Sularahatehing ei pea tähendama petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.


Reegel 7. Ole eriti ettevaatlik välismaalt auto ostmisel

Paraku pole mitte kõik müüjad piiri taga ausad ning enamik siin toodud hoiatustest peab paika ka välismaalt autot ostes. Tellimisel toovad sobivaid autosid välismaalt tasu eest ka mitmed Eesti firmad. Kui ostad aga auto Eestist tunnustatud müüjalt, on võimalik probleemide tekkimisel abi saada, seda kuni auto väljavahetamiseni.
Kindlasti ei tasu sõlmida auto ostu-müügilepingut välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga. Kui ostad auto välismaalt vahendajalt,  tuleb enne ostu kindlaks teha, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ja kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel. Samuti on oluline teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise või eraisikuna.
Välismaalt auto ostmisel on ka oht, et võõrkeelse lepingu sõlmimisel võid kirjutada alla tingimustele, millest Sa tegelikult aru ei saa.
Samuti tasuks enne autoostu teisest riigist mõelda selle peale, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud. Teatud juhtudel võib lisanduda ka käibemaks, mida ostja maksab Eestisse jõudes, samuti sõiduki registreerimistasud.
Kui auto on ostetud EL-i liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava EL-i direktiivi järgi. Konkreetse müüja vastutuse kindlaksmääramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.

Reegel 8. Kui tekib milleski kahtlus, siis parem ära osta!

Kahtluse korral jäta tehing tegemata. Pigem kontrolli rohkem kui vähem. Kui aga kõik tundub korras olevat ja ostu-müügilepingu võiks allkirjastada, tasuks müüjaga kokkuleppel ikkagi käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja. Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav auto asjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate mesimagusat juttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta.
Kui ostad auto korralikult automüügifirmalt ja siiski ilmneb mõni tõsisem probleem, siis leiab müüja mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüja või kahtlane automüügiplats ei tee seda kunagi.
Tähelepanu! Maanteeamet ei uuri auto registritoimingute tegemisel auto ajalugu, kuna selleks pole tal seadusest tulenevat kohustust, seega lasub kogu vastutus pigem ostjal.

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara