Mobiilioperaatorid hämavad klientide arvuga

Täna on Eestis mobiilse sideteenuse kasutajaid ametliku statistika järgi üle kahe miljoni. Kui võtta välja kampaaniate käigus tasuta jagatud ja prügikasti visatud kõnekaardid ning passiivsed SIM-kaardid, võib see number olla hoopis teine.

I kvartalis 2013 on mobiilioperaatorid endi sõnul kasvatanud kliendibaasi 126 000 kliendi võrra. Kokku on I kvartali lõpu seisuga mobiilside operaatoritel 2 019 023 klienti. Kust see suur kasv tuleb?

Konkurentsiameti elektroonilise side osakonna juhataja Rivo Metsa sõnul kogub Konkurentsiamet telekomi ettevõtetelt kvartaalsed andmed kokkulepitud küsimustike baasil. Selle järgi jagatakse turul infot klientide arvu muutuste kohta ning arvutatakse turuosad. „Teatud juhtudel, kui ettevõtjate seisukohad ja lähenemised on väga erinevad, viime läbi ka ümarlaudu,“ selgitas Mets.

Klientide arvu kajastavad numbrid ei ole siiski omavahel võrreldavad. Tele2 kommunikatsioonijuhi Hans Saarvelti sõnul näitab Tele2 oma klientide arvu statistikas ainult neid kliente, kes teenust reaalselt kasutavad. „Reaalselt kasutamiseks loeme meie seda, kui inimene on kaardile raha laadinud ja kaarti kasutab,“ toob Saarvelt näite. Konkurentide puhul see tema sõnul nii ei ole.
„Viimases telekomi ettevõtete ümarlauas eelmise aasta aprilli alguses lepiti kokku, et kõnekaardi puhul loetakse aktiivseks SIMid, mida on kasutatud korra vähemalt kuue kuu jooksul + 1 kuu,“ viitab Mets kokkulepitule. Kuivõrd telekomi ettevõtted seda järgivad on iseasi.

Elisa Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen viitab samuti hämamisele klientide arvus. „Meie hinnangul tuleb peamine bluff Eesti mobiilsideoperaatorite kliendibaasides nn surnud kõnekaartide arvelt,“ kommenteerib ta. Seppäneni sõnul loevad Soomes ja Rootsis mobiilsideoperaatorid aktiivseks kõnekaardikliendi, kes on 30 päeva jooksul teinud mõne toimingu – kõneaega laadinud, helistanud, saatnud sõnumi vms. Eestis piisab selleks, et kõnekaardi kasutaja kliendiks lugeda, kui 7 kuu jooksul mingigi toiming teha. „Arvestades, kui palju osad operaatorid tasuta kõnekaardi SIM-e jagavad, näiteks postkastidesse, McDonalds`i pakkumistega ja kus iganes, siis võime ette kujutada, kui palju nendest SIM-dest on lihtsalt prügikasti visatud või seisavad hulgi tarbetult inimestel lauasahtlites,“ kommenteerib Seppänen.   
„Ausalt öeldes on kõnekaartide lugemise metoodika ettevõtete vahel erinev, et siin pole midagi võrrelda,“ toob Saarvelt välja Tele2 seisukoha. EMT on ainus, kes näitab oma statistikas eraldi lepinguliste ja kõnekaardi klientide arvu.

Mõneti aitaks klientide arvus selgust tuua, kui telekomi ettevõtted eristaks statistikas kõnekaardi klientidele lisaks ka era- ja äriklientide aktiivsed lepingud. Nii EMT kui Tele 2 sellest aga keelduvad. Elisa Eesti seda aasta alguses tegi. Tuginedes Emori uuringule tõid nad pressiteates välja, et on eraklientide segmendis võtnud turul liidripositsiooni.  See avaldus tõi omakorda kaasa EMT kriitilise kommentaari. Äripäeva teemaveebi Best Salesi ettepanekuga - istuda ühiselt laua taha, lõpetada hämamine ning reaalsed turuosad eraldi kõnekaardi ning era- ning äriklientide segmendis avalikustada - oli nõus vaid Elisa Eesti.  „See, milliseid numbreid turuosade kohta ja millistel alustel esitada, on kokku lepitud Konkurentsiametis. Kui kellegi operaatoritest on soov praegu kehtivat kokkulepet muuta või täiendada, peaks see toimuma samuti Konkurentsiametis. Kui keegi edastab turunduse huvides ajakirjandusele muid andmeid, näiteks enda tellitud turu-uuring, on see tema enda otsus,“ põhjendas Sepp EMT seisukohta.
Konkurentsiameti sõnul nad era- ja äriklientide eristamist enam ei nõua, kuna operaatorid väitsid, et vastava teave ei pruugi olla pädev. „Kuna SIM kaarti kasutab konkreetne inimene ja ta võib sama SIMi kasutada nii töö eesmärgil, kui oma isiklikuks tarbeks ning see kas SIM on vormistatud ettevõte või eraisiku nimele ei oma tähtsust,“ toob Mets välja Konkurentsiameti seisukoha. Tema sõnul võivad mobiilsete teenuste osutajad teavet pressile väljastada  just nii nagu nad peavad vajalikuks. „Nad ka vastutavad vastava teabe õigsuse eest." Iga ettevõtja näitab infot just temale kõige kasulikuma nurga alt. "Peab kohe märkima, et ettevõtjad eksivad ka andmete esitamisel Konkurentsiametile ning aegajalt me korrigeerime andmeid tagant järele, kui selgub et ettevõtja poolt esitatud andmed eelmiste kvartalite kohta ei ole kokkulepitud põhimõtete alusel esitatud,“ kõigutab Mets taas telekomi poolt esitatud andmete usaldusväärsust.

Äripäeva müügiveebi Best Sales kahtlusele, et 2 miljonit aktiivset SIMi on Eesti vähem kui 1,3 miljoni elaniku kohta liiga palju, toob Mets põhjenduseks, et üks klient omab rohkem kui ühte aktiivset SIM kaarti. „Viimases ümarlauas lepiti kokku, et kõne klientideks loetakse kõik aktiivsed SIM kaardid, millel on avatud tehnoloogiliselt kõne kanal. Tähtsust ei oma see, kas antud aktiivse SIM kaarti ka kõne teenuse tarbimiseks kasutatakse või mitte,“ selgitas Mets.

Kui palju on mobiilioperaatorite ametliku statistika järgi üle kahe miljonilises kliendibaasis prügikasti visatud kõnekaarte ning reaalses kasutuses mitteolevaid SIM kaarte, jääbki selgusetuks. Samuti ka see, kes on telekomi turuliider siis, kui õhk numbritest välja lasta.

Osale arutelus

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Hilleberg is looking for an QUALITY MANAGER

Finesta Baltic OÜ

19. oktoober 2017

Volume Design otsib Eesti turu MÜÜGIJUHTI

CV-Online Estonia OÜ

02. november 2017

Teabevara