Tarbija tahab tuttavat toodet

Mai keskel Premia Foodsi juhiks saanud Katre Kõvaski hinnangul on pärast majanduskriisi oluliselt muutunud inimeste tarbimisharjumused, samuti on kahanenud tarbijate avatus uutele toodetele.

“Kui buumiajast mäletame ilusaid reklaamikampaaniaid, kalleid reklaamklippe,  välireklaame ja nii edasi, siis kriisiajal toimus selles vallas täielik muutumine. Valdavaks said tootereklaamid, mis andsid teada soodushinnast, kauplustes müüsid vaid kollase hinnasildiga tooted ning ilusaid ja kalleid reklaamikampaaniaid said endale lubada vaid vähesed ja jõukad ettevõtted,“ kirjeldab Kõvask muutunud olukorda turul.  Majanduskriisi mõju tarbijakäitumisele on tema sõnul endiselt tuntav. „Tarbija tahab olla väga kindel, et maksab õiglast hinda juba tuttava kvaliteedi eest, seega hinnatundlikkus ei ole oluliselt vähenenud, nihkumine on toimunud ehk vaid selles osas, et rohkem hinnatakse õiglast hinna-kvaliteedi suhet ja ainult odava hinnaga kvaliteedi osas kompromisse tehes saab olla edukas vaid lühiajaliselt. Ka on Kõvaski hinnangul avatus uutele toodetele kahanenud, mis tähendab, et uudistoote ja – brändiga läbilöömiseks tuleb olla tõeliselt innovatiivne. Kohalikul jäätiseturul on retro- ja nostalgiatooted number 1 ning vaieldamatult rahva lemmikud.

Järgneb Best Salesi intervjuu Premia Foodsi juhi Katre Kõvaskiga.

Kuivõrd selles „nostalgias“ on kunstlikult loodud kuvandit võrreldes tegeliku sisuga. Kas nostalgia tekib pigem pakendi ja looga või pigem tekib see läbi maitsekogemuse?
Nostalgia on täna selge trend, küll aga saadab selle trendi järgijaid edu siis, kui omavahel on kooskõlas sisu ja pakend. Kui pakend räägib nostalgiast, kuid sisu ei erine keskmisest peavoolutootest, ei ole sel kontseptsioonil reeglina edu. Kui 2006.aastal tõime turule 1980.aastast pärineva jäätise Regatt, siis olime väga põhjalikud nii pakendi autentsuse säilitamisel, kui ka loomulikult retseptuuri väljatöötamisel. Regatt pidi maitsema selliselt nagu ta maitses 1980.aastal, mis tähendas muuhulgas ka seda, et jäätis sulas teistest sarnastest jäätistest kiiremini. Selline lihtsalt oli tollane retseptuur.

Vanust arvestades peaksin ma mäletama teie väidetavat nostalgiatoodet  „Eriti rammus“, kuid paraku ei meenu. Kas te saaksite täpsustada, millal see toode turul oli. Millised on täpsed seosed eelmise versiooniga sellest tootesarjast?
Eriti Rammusa teeb eriliseks 1965.aastast pärinev retsept, mille võtsime kasutusele, kui selle tootesarja 2010.aastal turule tõime. Nii näiteks võib meie arhiivist leida ENSV 25.aastapäevaks turule toodud perejäätise ja palju teisi selliseid, mis ehk sotsialismiajal Eesti poelettidele ei jõudnudki, kuna valdav osa toonasest toodangust eksporditi tulenevalt sel ajal valitsenud majandusloogikast NSVL-i lõunavabariikidesse. See- eest on aga säilinud paljud pakendikujundused ja samuti retseptid, mille saladusi teavad meie pikaajalised jäätisemeistrid.

Rääkides üldisemalt nostalgiatoodetest, siis millised on olulisemad muutused nii sisus kui välimuses võrreldes nn „eelmise eluga“? Mis on kindlasti tänapäeva inimeste valikukriteeriumides muutunud?
Premias oleme nostalgiatoodete puhul püüdnud niipalju kui võimalik säilitada autentsust eelkõige maitses ning seejärel loomulikult luua maitsega kooskõlas olev brändilugu koos pakendiga. Võrreldes sotsialismiajaga on mõningal määral muutunud koostisained ja mõningaid nendest enam jäätisetootmises ei kasutatagi ( nt zhelatiin). See on omakorda väljakutse tootearendusele, kes peab suutma tänapäevaste vahenditega luua retsepti, mis maitselt oleks võimalikult lähedane sellele, mida mäletame lapsepõlvest või noorusajast. Ja omakorda peab tubli olema turundus, kes suudab tootele või brändile luua loo, mis inimestes tekitab usku ja äratundmist, et see ju ongi see ammune lemmik. Selline ülesanne ei ole sugugi kergete killast, konkurents on karm ja eksimused praagitakse tarbijate poolt väga kiiresti välja. Kui tootekontseptsioon või bränd tervikuna mõjub võltsilt, ei soovi seda osta ju keegi ning alati on ootamas mõni konkureeriv toode, kes soovib vabanevat kohta turul täita.

Üks tänapäeva tarbija järjest olulisem valikukriteerium on tervislik toit. „Eriti rammus“ just tervislikkusega ei hiilga. Kas selle toote populaarsus tähendab, et tervisliku toidu eelistamine on pelgalt kujutelm?
Tähtis on tasakaalustatud toitumine ja piisav füüsiline aktiivsus. Jäätis, sealhulgas ka „ Eriti Rammus“ on olnud ja jääb ka edaspidi magustoiduks ja loomulikult tuleb sellega oma toitumissedeli koostamisel ka arvestada. „ Eriti Rammusa“ teeb eriliseks tema retseptuur ja 15%-line piimarasvasisaldus. See on Eesti jäätiseturul kõige rammusam jäätis. Küll aga on koorejäätisel võrreldes teiste magustoitudega teatud eeliseid- koorejäätisest valke, kaltsiumi, A- ja B- vitamiini ning D-, E- ja P-rühma vitamiine.

Kuidas teil Venemaa turul läheb? Kas Venemaal on nostalgiat rohkem või vähem võrreldes muu maailmaga?
Peterburi turul on Premia Foodsi tütarfirma Hladokombinat No 1 sealse turu kolme tugevama tegija seas. Meie portfellis on vanast ajast pärinevaid lemmikuid aga ka uusi brände. Peterburi turg on samasuur kui terve Baltikumi turg kokku. Kui räägime nostalgiast, siis tuleb aru saada, et meie, st eestlaste ja eurooplaste arusaam nostalgiast on pisut teine kui  sealsel turul tavaks. Kui meie teeme näiteks Lätis eduka turunduskampaania noortele, mille peaauhinnaks on heas korras Zhiguli- auto, siis Venemaal on Zhiguli osake argipäevast ja selline kampaania ei ärataks seal mitte mingisugust tähelepanu. Vene ja Baltikumi turud on väga erinevad, omaette teema on Peterburi turg, mis oma eripäradelt ja konservatiivsuselt on Venemaa üks keerukamaid piirkondi toidukaubale, seega nostalgiast selles võtmes nagu mõistame seda siin, sealses kontekstis rääkida ei saa.

Mida ühe tootmisettevõtte tippjuht igapäevasest müügitööst teab, millist müügiinfot haldab ning kuidas seda infot hangib?
Igapäevase müügitööga olen kursis ja mured-rõõmud meie 5-lt turult ja kolmest ärisegmendist on igapäevase töö lahutamatu osa. Info on selles valdkonnas kriitilise tähtsusega, et reageerida kiiresti ja tagada Premia edukus. Infoallikaid on mitmeid- koosolekutest ja igapäevasest suhtlusest erinevate riikide müügimeeskondadega, andmebaasist ja statistikast kuni lihtsa poeskäiguni. 

Kui palju on teie ettevõttes müügiga otseselt seotud töötajaid ja kui palju müügijuhte?
Kui räägime Premia Tallinna Külmhoonest, siis Eestis on meie müügimeeskonnas ligikaudu 25 inimest, nende hulka kuuluvad nii müügimehed, müügisekretärid, merchandiserid kui müügijuhid. Premia Foodsis tervikuna on müügiinimeste hulk muidugi suurem, varieerudes riikide kaupa lähtuvalt spetsiifikast.

Osale arutelus

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Maxima otsib MÜÜGI- JA TURUNDUSDIREKTORIT

Maxima Eesti OÜ

25. september 2017

Post11 otsib MÜÜGIOSAKONNA JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

27. september 2017

ESSVE Estonia otsib TURUNDUSJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

01. oktoober 2017

Teabevara