ETK juht: trahvide arv ei ole korrektne

Seoses ETK uue tarnelepingu karmimate tingimustega palus Äripäeva müügiveeb Best Sales olukorda kommenteerida ETK juhil Jaanus Vihandil. Tema sõnul ei sisaldu ETK tarnelepingus müüjatele 15 erinevat trahvi. 

Kas tegemist on tavapärase tarnelepingu uuendamisega ja kas sõlmite uued lepingud kõigi müüjatega või on see valikuliselt käivitunud protsess?
Tegemist on koostöö tingimuste regulaarse ülevaatamise ja värskendamisega. ETK Grupil on üle poole tuhande aktiivse hankelepingu. Ka parima tahtmise juures ei suuda me korraga kõiki lepinguid värskendada ja läbi rääkida ning seepärast toimub selles osas süsteemne protsess – teatud regulaarsusega vaadatakse lepingud läbi ja uuendatakse vajalikke punkte. 
Teile oma muret kurtnud hankija ei ole samuti kuidagi eraldi välja valitud, vaid tavapärase lepingute ülevaatamise ja värskendamise protsessi käigus on järg lihtsalt temani jõudnud.

Millised on olulisemad muutused uues tarnelepingus?
Peame rõhutama, et tegemist ei ole uue lepinguga, antud vorm on kasutusel juba mitmendat aastat.
Osade partnerite puhul oleme igapäevatöö vajadusest lähtuvalt täpsustanud teatud tarnetingimusi ja mõningate lepingu punktide sõnastust.

Kas vastab tõele, et teie uues tarnelepingus (mis on väljastatud müüjatele allkirjastamiseks) sisaldub kokku 15 erinevat trahvi müüjale?
Teie nimetatud trahvide arv ei ole tegelikult korrektne. Trahvide arv ja määr ei ole meie jaoks prioriteet ja need on erinevates lepingutes erinevalt lahendatud. Vajadus teatud trahvide järgi on tekkinud reaalsetest elulistest olukordadest, probleemsemate hankijatega oleme ka lepinguliselt kindlasti karmimad kui nendega, kelle tarnekindlus ja lubaduste täitmine on parem.
Meid huvitab ennekõike ladus koostöö partneriga ja kliendile antud lubaduste täitmine läbi kvaliteetse kauba õigeaegse olemasolu. Trahve kirjutame välja vaid äärmise vajaduse korral, siis kui tegu on pidevate ja süsteemsete rikkumistega. Ning ka siis tühistame partneritega läbi rääkides üsna suure osa nendest.

Kuuldavasti sisaldub teie uues tarnelepingus punkt, et kui müüja ei taga müügikampaaniateks esitatud tellimuste täielikku täitmist, on ETK-l õigus nõuda leppetrahvi 100%  tarnimata jäänud kampaaniakaupade väärtusest. Millised on teiepoolsed lepingujärgsed kohustused ja vastutus esitada müügikampaaniate otstarbeks õiged kaubakoguse tellimused? Millised trahvid on lepingujärgselt kehtestatud teie jaoks, kui prognoosid ei vasta läbimüügile ning müüja on sunnitud kauba tagasi võtma?
Jah, see on täiesti õige. Tarnimata kampaaniakaupade puhul on meie poolt nulltolerants (nagu kinnitasin ka viimasel Äripäeva seminaril), sest tegemist on kliendile antud lubadusega (tihti võimendatuna läbi meedia ja muude turundustegevuste), millega kaasnevad lisaks kliendi ootustele ka seadusandlusest tulenevad kohustused (Tarbijakaitseseadus jne).
Kogused prognoositakse koostöös hankijatega, kellel on alati võimalik esitada omapoolseid ettepanekuid ja kommentaare.
Reaalsus on see, et sisseostukogused peavad väga paljudel toodetel olema suuremad kui prognoositud müügikogused – ikka selleks, et kaupa jätkuks kampaania lõpuni ja kliendil oleks võimalik seda osta ka kampaania viimasel päeval.

Palun loetlege punktid, mille osas võtate teie lepingujärgse vastutuse ning olete valmis tasuma müüjale trahve, kui siiski mingil põhjusel leiab aset rikkumine.
Hankijatega sõlmitud lepingud võivad olla erinevad, kuid seal on alati fikseeritud vastastikused õigused ja kohustused mõlemale partnerile, sh ka ETK-le. Tegemist on alati kahepoolse ärilise kokkuleppega, mis on konfidentsiaalne.

Mida peaks tegema müüja, kui ta ei ole nõus lepingut nendel tingimustel uuendama? Kuivõrd olete valmis läbirääkimisteks väiketootjatega ja eelkõige milliste punktide osas?
Esmalt on tähtis aru saada, et me ei pea läbirääkimisi kõigi koostööst huvitatud ettevõtetega. Esmalt hindame, kas võimaliku partneri poolt pakutav kaup vastab meie klientide vajadustele ja võib neile huvi pakkuda. Sealt edasi vaatame, kas sellel kaubal on mingi konkurentsieelis teiste sarnaste kaupade/pakkujate ees. Seejärel vaatame muidugi, kas potentsiaalne partner on piisavalt usaldusväärse taustaga ning kas ta suudab piisavaid koguseid tarnida. Kui need küsimused on lahendatud, siis alles oleme avatud läbirääkimisteks.
Lepingud sõlmitakse läbirääkimiste käigus mõlema poole huvidest lähtuvalt. Koostöö peab olema kindlasti vastastikku kasulik. Tavapärane äriloogika ütleb, et kui ühele poolele teise poole seatud tingimused ei sobi, siis ärilist koostööd ei sünni.
Väiketootjatest oleme aga väga huvitatud ja nendega oleme valmis olema eriti paindlikud, et anda regionaalsetele tootjatele võimalus kohalikule kliendile oma eristuvat kaupa meie kauplustes pakkuda.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara