Kuidas kaitsta firma nime?

Mõni aeg tagasi ilmus Äripäevas lugu sellest, et Rootsi varahaldusfirmale East Capital on tekkinud "konkurent" - Eesti ettevõte East Capital Investment OÜ, mille taga on Alar East.

Kahel ettevõttel pole aga midagi ühist. Ometi on East Capital Investments OÜ juhatuse liikme Alar Easti (eestikeelse hääldusega!) sõnul tema jaoks arusaamatu, miks kasutab ettevõte tema isiklikku perekonnanime.

Ettevõttele nime panemise peavalu võiks mõneti võrrelda lapsele nime panemisega. Patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja Karol Rummi soovitab enne lõpliku otsuse tegemist kontrollida äriregistrit ning uurida kaubamärkide andmebaasist, ega seesugune nimi juba samas tegevusvaldkonnas kasutusel ole.

Sama soovitas ka Krista Kink Tallinna ettevõtlusametist, kes lisas, et alati tasub mõelda välja umbes viis võimalikku ettevõtte nime.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Ivika Aman rääkis, et korduvate nimetüvede puhul on reegliks, et äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Nime eristatavust teistest ärinimedest kontrollivad registriosakondades nimekorraldajad. Nimekorraldaja teatab nimepäringule vastamisel, millised samasugused või sarnased ärinimed või nimed on kantud registrisse. Lisaks teatab nimekorraldaja nimepäringule vastamisel patendiameti kaubamärkide ja Euroopa kaubamärkide andmebaaside põhjal, millised kaubamärgid sisalduvad järelepäritavas ärinimes või nimes, näidates ära kaubamärgi omaniku nime, selle puudumisel patendivoliniku nime, ning kaitstava kauba- või teenuseklassi numbri.

Rummi arvas, et East Capital Investment OÜ näite puhul on mõistetav nii see, et tegu on omamoodi veidra olukorraga, aga ka see, et inimesel on õigus oma nime pärast muret tunda. "Kui inimene oma ettevõtte nime ise ei kaitse, kes seda siis teeb?" ütles ta. "Tõsi, iga nime puhul endale ainuõigust kaubamärgile tekitada ei saa, aga jah, ma saan aru selle ettevõtja pingutusest," lisas Rummi.

Keeleseadus ja äriseadustik. 2005. aastal jõustunud uus nimeseadus suuri piiranguid nimedele ei pane. Keelenõuandest on paljud nimesid registreerivad ametnikud küsinud, kas üks või teine soovitav eesnimi vastab nimeseaduse nõuetele. Keelenõuandjad juhinduvad eeskätt nimeseaduse § 5 lõikest 2, mis ütleb, et eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele, võõrkeelse isikunime kirjapilt aga asjaomase võõrkeele õigekirjutuse reeglitele.

Ärinime valiku piirangutest räägib ka äriseadustiku § 12, mis ütleb, et lisaks eelnevale ei tohi ärinimi olla vastuolus heade kommetega. Samuti ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas.

Lisaks sellele võib vabariigi valitsus kehtestada piiranguid sõna "Eesti" kasutamisele ärinimes kõikides ühendites ja võõrkeelsetes vastetes, välja arvatud välismaa äriühingu filiaali ärinimes. Kui ärinimi lisaks äriühingule viitavale täiendile sisaldab riigi, haldusüksuse või muu koha nime, peab ärinimi sisaldama riigi, haldusüksuse või muu koha nimest eristavat täiendit.

Ärinimes ei või kasutada riigi või kohaliku omavalitsuse organite ja asutuste nimetusi. "Sõnu "riigi" või "linna" või "valla" või muid riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusele viitavaid sõnu võib äriühingu ärinimes kasutada ainult siis, kui riigile või kohalikule omavalitsusele kuulub üle poole ühingu osadest või aktsiatest," selgitas Aman.

Kaubamärgi registreerimine populaarne. Patendiamet pakub ettevõtetele võimalust registreerida kaubamärki. Patendiameti kaubamärgi osakonna juhataja Karol Rummi rääkis, et Eestis on oma ettevõtte nime kaubamärgina registreerimine üsna igapäevane nähtus. Näiteks võib ameti kodulehelt leida, et omanimelise kaubamärgi on registreerinud maiustustetootja Kalev, ettevõte Baltika on registreerinud aga kaubamärgid Bastion, Monton ja Mosaic.

Kaubamärgi registreerimisele ajapiirangut pole. Nii võib ettevõte registreerida kaubamärgi kas alles siis, kui midagi plaanitakse tootma hakata või ka juba siis, kui tootmisprotsess on täies hoos. Kaubamärgi saab registreerida kümneks aastaks, selle aja täitumisel peab esitama pikendustaotluse ning tasuma pikenduslõivu.

Selleks, et kaubamärki registreerida, tuleb esitada taotlus patendiametile. "Väga olulised on sel puhul kaks momenti - kaubamärk ise, kas siis ainult sõnaline, logo või nende kombinatsioon ning tooted ja/või teenused, mida selle kaubamärgiga soovitakse tähistada," rääkis Rummi. Seejärel teeb patendiamet põhjaliku ekspertiisi, mille käigus kontrollitakse näiteks seda, kas varem pole sama nimega või sarnast kaubamärki või ärinime juba ettevõtte soovitud kaupade ja teenuste puhul registreerinud, või seda, kas kaubamärk pole oma olemuselt liiga kirjeldav või hoopis eristusvõimetu.

Kui kõik vastab nõuetele, avaldab patendiamet teate kaubamärgi registreerimise kohta Kaubamärgilehes. Avaldamisest arvates kahe kuu jooksul võib iga asjast huvitatud isik esitada vaidlustusavalduse tööstusomandi apellatsioonikomisjonile.

Kaubal ja tootel otsest seost nimega kaubamärgi registreerimise puhul olema ei pea. "Kas või kompvek Mesikäpp, pole seal ei karu ega mett sees. Või hoopis Vutimehe leib või Burantino limonaad," tõi Rummi näiteid.

Täispikka artiklit loe juba tänasest Äripäeva paberlehest.

Osale arutelus

  • Ave Lepik

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

EasySnap otsib Skandinaavia suuna MÜÜGIJUHTI

Easysnap Co-Packing Northern Europe OÜ

17. detsember 2017

Teabevara