Malcolm Gladwell: võitjad on kolmandal kohal

Innovatsioonis tasub haarata kõige ihaldusväärsem kolmas koht, mitte iga hinna eest esimeseks pürgida, rääkis menukirjanik Malcolm Gladwell eelmisel neljapäeval Jyväskyläs Nordic Business Forumil peetud ettekandes.

Tõeline pioneer liigub aeglaselt, tagantpoolt tulijad aga on kiired ja paindlikud ning teevad uuenduse rahaks.

Näide: Steve Jobs

Lugude jutustajana tuntud Gladwell tõi oma teooria kinnituseks palju näiteid. Näiteks arvutihiire leiutas 1960. aastatel Douglas Engelbart Stanfordi Uurimisinstituudist. See projekt ei tõusnud kunagi lendu. Prototüübi võttis omakorda üle Xerox, 1970. aastatel üliedukas firma, mis oli harjunud kulutama kümme aastat ühe kõrgtehnoloogilise toote väljaarendamisele. „Xerox võtab asja üle, aga nende hiir maksab 300 dollarit ja peab vastu kaks kuud,“ kirjeldas Gladwell hiire arengut. „Xerox kasutab kallist, kohmakat tehnoloogiat, mis ei ühildu millegagi.“

Ja siis äkitselt astub Xeroxi uksest sisse ei keegi muu kui Steve Jobs, näeb hiirt ja saab otsemaid aru, et selles peitub tulevik.  Kuid Jobs ei jää ootama, vaid laseb ideega Xerioxist jalga ja paneb oma meeskonna tegutsema, otsekohe. Selle tulemusel sünnibki see hiir, mida me tänapäeval kasutame. „Jobsi eristab teistest pakiline vajadus teha asja nüüd ja kohe,“ sõnas Gladwell.

Gladwell rõhutas, et Steve Jobs ei olnud milleski esimene. Sülearvuti, digitaalne muusikamängija, nutitelefon – kõik nad loodi algselt kellegi teise poolt. Nutitelefoni turul olid pioneerid Blackberry ja PalmPilot, esimene tahvelarvuti oli Microsofti sisuga Amazon Kindle.

„Nii et Steve Jobs, see kõrgtehnoloogilise innovatsiooni sümbol, ei olnud milleski esimene! Vastupidi, ta jõudis oma saavutusteni just sellega, et ta esimene ei olnud,“ märkis Gladwell. Jobs kõndis tema hinnangul konkurentidel sabas, mitte nende ees.

Näide: Facebook

Teine näide on sotsiaalvõrgustikud. Esimene sotsiaalvõrgustik oli Friendster – kuna tollal pidasid inimesed sotsiaalvõrgustikku kohtingusaidiks, siis just seda Friendster endast kujutaski. Järgmisena lõi laineid MySpace, mille kriitiline edasiarendus oli muusika. Muusika jagamine tundus siis kõige olulisema asjana, mida inimesed sotsiaalvõrgustikest otsivad. Alles kolmas võrgustik tuli, et jääda – loomulikult Facebook. „Just tänu hilinemisele sai Facebook teha end platvormiks kogu veebisuhtlusele,“ märkis Gladwell.

Kahte tüüpi innovaatorid

Gladwell märkis, et võime seega eristada kahte sorti innovaatoreid – kontseptuaalseid ja eksperimentaalseid innovaatoreid. „Innovatsioon ei ole alati lõhkuv, kaasaegne turg muudab olulisemaks just teist tüüpi innovaatorid,“ rõhutas Gladwell. „Praktiline majanduslik kasu peitub just neis, kes tulevad hiljem. Pole põhjust kadestada neid, kes esimesena finišijoone ületavad – me tahame ju olla Apple’id, mitte Xeroxid.“

Gladwelli peetakse üheks meie aja suurimaks mõtlejaks, lähipäevil on talt ilmumas uus raamat „David and Goliath“ („Taavet ja Koljat“), mis räägib ebakonventsionaalsuse jõust. Tema toesed „Silmapilk“ ja „Läbimurdepunkt“ on ka eesti keelde tõlgitud.

Osale arutelus

  • Kertu Ruus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Tule ja ole TNT MÜÜGIHÄÄL

Manpower OÜ

22. november 2018

Teabevara