Rannamõisa: 10 turule tulnud uuest tootest 1 saavutab tippedu

Rannamõisa brändijuht David Pärnamets ütles, et mõni uus turule tulnud toode töötab paremini kui teine, seega 10 turule tulnud uuest tootest võib 1 saavutada tippedu. 

Rannamõisa kaubamärk on turul olnud 10 aastat ning selle aja jooksul on Pärnametsa sõnul palju muutunud. „Kui veel 10 aastat tagasi tarbiti massiliselt külmutatud linnuliha, siis Euroopa Liitu astudes tekkis arusaam, et tarbija hakkab mingist hetkest eelistama värsket ehk jahutatud linnuliha,“ rääkis Pärnamets.

10 aastat tagasi tegutses Eesti linnuliha turul ainult Tallegg, kes nautis enda monopoolset seisundit. Pärnamets usub, et kui turul on konkurents, võidavad sellest eelkõige tarbijad just toodete mitmekesisuse tõttu ning hinna osas. „Kui 10 aastat tagasi tulime turule, siis oli tarbijatele raske selgeks teha, et kliendil on võimalik osta ka teist kaubamärki,“ rääkis ta. Hetkel omab Rannamõisa umbes 1/3 turust ja ülejäänu on Talleggi käes.

Tootearendus

„10 turule tulnud uuest tootest 1 saavutab tippedu,“ rääkis Pärnamets, kus mõni toode töötab paremini kui teine. Tal on siiras hea meel selle üle, et inimesed on hakanud kodus rohkem süüa tegema ning teadlikult ostetakse kauplusest maitsestamata lihatükk, mida oma eelistuste järgi kodus valmistatakse.  Rannamõisa tunneb, et on selles osas andnud ka enda suure panuse.

Pärnamets rääkis, et tootearenduse poole pealt saavad nad mõtteid reisidelt, kus külastatakse mitmeid toidukauplusi. Teiseks kohaks mõtete kogumiseks on messid, kus saab kord aastas käia ja vaadata, millises suunas linnulihaturg liigub.

„Eesti linnulihaturg on kohati isegi ülearenenud, ning Soome jaekettidel on meilt midagi kõrva taha panna,“ ütles Pärnamets. Lisades, et Eesti Prisma linnuliha valik on kordades atraktiivsem kui Soome Prismas.

Eestlased ostavad Pärnametsa sõnul väga hästi subprodukte, mille sedavõrd suurt müügiedu ei osatud algselt üldse prognoosida.

Tarbijatrendid

Rannamõisa linnuliha blogis on 500 erinevat retsepti. Igal aastal toob ettevõte tootevalikusse kümneid uusi linnulihatooteid.   Pärnamets tunneb, et inimest on väga tähtis harida uute toodete kasutamisel. „Mõned aastad tagasi hakkasime turustama  pardi ja küülikuliha – selle müük on tänu selgitustöödele ja turundustegevusele pidevalt kasvanud,“ ütles ta. Samuti aitavad tema sõnul toodete müüki tõsta klientidele antavad ideed retseptide näol, kuhu nad panustavad väga palju.

„70% müügist moodustab maitsestamata toores liha,“ ütles ta, kinnitades, et broilerifileed on väga lihtne ja kiire pannil valmis teha.

Müügiedendusvahenditema kasutab Rannamõisa muuhulgas soodushindu ning retseptide ideid tunnustatud kokkadelt. „Eriväljapanekuid kauplustes ei ole me teinud, sest inimesed lähevad pigem poodi eelneva teadmisega, mida nad soovivad osta,“ ütles Pärnamets.

Brändijuht tõi välja, et näiteks toiduajakirjanikele korraldatud pardirümba lõikamise õpetus, mida ka hiljem meedias väga palju kajastati, siis selle tulemusena tõusis pardiliha müük detsembris märgatavalt palju ja kliendid otsisid sellel perioodil linnuliha-veebilehelt just pardiliha retsepte.

Keskmine eestlane tarbib praegu 22 kg linnuliha aastas.

Pärnamets ei usu, et niipea ületab broileri tarbimine sealiha oma, kuid paari aasta jooksul linnuliha tarbimine suureneb paari kilo võrra aastas inimese kohta. „Mida aktiivsemad me turul oleme, seda rohkem on inimesi, kes avastavad enda jaoks linnuliha segmenti,“ rääkis ta. Lisades, et tarbija jaoks on esmatähtis, et toode oleks värske ja vastaks kõikidele kvaliteedinõuetele.

Koostöö jaekettidega

Rannamõisal on hea koostöö jaekettidega. „Oleme iga aasta enda müüke kasvatanud,“ rääkis ta. „Eks need boonused ja lisatasud tuleb kõikidel tasuda aga see on läbirääkimiste küsimus.“ Pärnamets usub, et ketid tahavad Rannamõisa tooteid müüa, sest toodete järgi on nõudlust. 

„Internetiajastul on muutunud kliendid üsna aktiivseks, andmaks otsest tagasisidet, mis neile meeldib ja mis mitte. Näiteks jõulude ajal helistati meile päris palju ja küsiti, kust mingit toodet saada on, kuna populaarsemad tooted kippusid kiiresti otsa saama,” selgitas Pärnamets.

Tema sõnul peaksid ketid samuti jälgima trende, mis turul toimub. „Vaatama enda ja toodete konkurente, kes mida teeb,“ räägib ta. Pärnametsa sõnul on mõni jaekett aktiivsem mõni passiivsem. Samuti on ta kindel, et nii mõneski ketis oleks toodete müük veel suurem, kui sortiment oleks teatud lihaliikide osas paremini esindatud. „Samas on ka jaekette, kes on turu väga hästi ära tabanud ja eraldavad müügipinda vastavalt läbimüügile.“

„Usume, et tarbija harimine tasub ennast ära, sest lihtsalt reklaami tegemine toodetele ei tundu õige raha kasutus olevat,“ ütles Pärnamets. Ta on kindel, et reklaamile võib kulutada tuhandeid, kuid tarbija ei pruugi seetõttu rohkem osta. Kuid see ei tähenda, et Rannamõisa reklaami ei tee.

Uued tulijad

Pärnamets ei välista, et turule võiks tulla veel mõni uus linnuliha toodete pakkuja. „Seal kus on kaks tegijat, mahuks teoreetiliselt ka kolmas. Kuid eeliseks ei saa olla ainult odava hinna pakkumine, sest see ei ole jätkusuutlik.“

Osale arutelus

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Teabevara