Kolm soovitust, kuidas vältida plagiaati koolituses

Kui paljud koolitajatest tegelikkuses järgivad ühest küljest head kommet, teisest küljest aga kohustust esitleda intellektuaalse töö algallikat või sellele varalise õiguse omajat, arutleb Mercuri Internationali meeskond oma blogis plagiaadi üle koolitusturul.

Olemasolevat segadust kasutavad kiire tulu saamiseks ära „koolitajad“, kelle moraalsed väärtushinnangud ei küüni paraku au andma mõtlejatele, kes nende eest mõne olulise teema on arusaadavalt kirja pannud.

Kuidas te end tunneksite, kui teile kuuluv müüakse maha n-ö kõrvalletist poole hinnaga, sest loomeväärtus pole selle sisse arvestatud. Kui selliste plagiaatoritega koolituses koostööd teha, siis mida nad kaudselt õpetavad teie töötajatele? Milliseid sõnumeid te sel moel oma alluvatele ja kolleegidele edastate? Eesmärk ei saa olla ükskõik kellega projekt lukku lüüa. See tähendaks, et kui peetakse loomulikuks teost ehk loomevara kasutada sellise teo õiguspärasust kontrollimata, siis on loomulik ka mõni materiaalne vara lihtsalt “ära viia”.

Mida aga teha, et nii tellija kui iga koolitaja tunneks uhkust ja rõõmu koostööst? Siinkohal kolm näpunäidet koolitus- ja arendustegevuse plaanijatele ja tellijatele:

1. Kontrolli tausta. Konsultatsiooni ja koolitamise puhul ole väsimatu igal võimalusel oma tulevase koostööpartneri tausta tundma õppimises, näiteks Eesti Koolitusfirmade Liidu kaudu. Liiga palju on Eestis tegutsemislitsentsiga (üle 1000 tegija) “soss-seppasid”, aga ka neid, kes pole võimelised ametlikult või ausalt oma õpetuste algallikaid välja tooma.

2. Kasuta firma väärtusi. Mõtle, mida need sisuliselt iga investeerimis- ja arenguotsust silmas pidades tähendavad. Miks? Sest Sinu otsustes peavad kajastuma just need väärtused, nii lühikeses kui pikas perspektiivis.

3. Huvitu räägitavast. Ära pelga esitada küsimusi, sealhulgas ka materjalide päritolu ja hilisema kasutamise õiguste kohta. Uuri, millel põhineb koolitaja poolt edastatav – kas tema kogemusel (isiklik kontseptsioon, väärtusloome?), teatud raamatute lugemisel (autorlus?), guugeldatud materjalidel (avalik kasutus?) või mõne tema eelneva tööandja heaks töötatud ajal saadud kompetentsil (autorluse varalised õigused?).

Laiemalt võttes on ju küsimus Eesti puhul see, kas hakkame meie jõuliselt areneva kodanikuühiskonna positiivseid ilminguid veendunult rakendama ka äritegemises. Siin ei saa oodata tulemusi üleöö, vaid tuleb tunnistada muutuste toimumise pikka aega. Millist ühiskonda me soovime: kas sellist, et võid ujuma minnes rahakoti rahulikult randa jätta (Dubai), või sellist, kus esimene asi, mille tööle tulles lauale paned, on püstol (LAV). Tihtipeale on just meie endi moraal või moraalitus see, mis meid paneb uhkust või häbi tundma.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Global Marine Supply otsib JAEMÜÜGI OSAKONNA JUHTI

M-Partner HR OÜ

22. detsember 2017

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Teabevara