Keskpank: Eesti majandus tugevdas konkurentsivõimet

Eesti majanduse konkurentsivõime tugevnemine väljendub pikemas perspektiivis SKP kiiremas kasvus elaniku kohta võrreldes Eesti kaubanduspartneritega.

"Kuigi Eesti ekspordi kasv eelmisel aastal aeglustus, suurenes turuosa 11 peamise kaubanduspartneri turgudel," kinnitas Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann. Aastavõrdluses kasvas meie peamiste kaubanduspartnerite turgudel eksport 5,5%, lisas Viilmann.

Mullu esimese kolme kvartali jooksul vähenes 11 peamise kaubanduspartneri nõudlus aastaga jooksevhindades 1,7%, aga Eesti eksport kasvas 3,6%.

"Paranenud konkurentsivõime ja ekspordi turuosa juurdevõitmine aitasid seega märgatavalt tasakaalustada kesise välisnõudluse mõju," kommenteeris Viilmann. "Majanduse konkurentsivõime tugevnemine väljendub pikemas perspektiivis SKP kiiremas kasvus elaniku kohta võrreldes Eesti kaubanduspartneritega. Sissetulekute kiirema kasvu tagab Eesti ekspordi turuosa suurenemine peamistel sihtturgudel."

Eesti ekspordi turuosa maailmamajanduses kasvas aastatel 1999–2012 keskmiselt 5,4% aastas. Viilmanni sõnul on turuosa kasvu toetanud see, et Eesti peamiste kaubanduspartnerite nõudlus on kasvanud maailma keskmisest kiiremini ning samuti kasvanud maailmaturul nende tootegruppide osa, mida Eesti enim ekspordib.

Eesti tööjõukulu konkurentidest kiirem kasv piirab ligikaudu samas ulatuses kaubaekspordi kasvuvõimalusi, jätkas Viilmann. Euro kallines 2013. aastal Eesti kaubanduspartnerite vääringute suhtes nominaalselt 1,4%. See pidurdas Eesti hindade kasvu, kuid piiras ka ekspordivõimalusi. Koos reaalkursi tugevnemisega vähenesid ka pärast kriisi tekkinud hinnaeelised eksporditurgudel. Olulist rolli mängivad ka konkurentsivõime hinnaväliseid tegurid, sealhulgas kaupade ja teenuste omaduste, välimuse ja kvaliteedi muutused, tegevusaladesisene tööjaotus ning teenuste kasvav osatähtsus.

"Eesti ettevõtete tööjõu tootlikkus on teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega võrreldes suhteliselt kõrge," selgitas Viilmann. "Tootlikkuse hajuvus ettevõtete lõikes on samas võrreldes teiste riikidega madalam. Tootlikkuse väiksem ebavõrdsus on ühelt poolt hea, sest põhiosa ettevõtetest moodustavad madalama tootlikkusega ettevõtted, kes on Eestis suhteliselt konkurentsivõimelised. Teiselt poolt on Eestis kõrgema tootlikkusega nn tippettevõtted riigi keskmisele suhteliselt lähemal."

Viilmanni sõnul eristub ressursside jaotuse efektiivsuses Eesti teistest riikidest suhteliselt efektiivsema teenuste sektori poolest. "Tootlikumad ettevõtted on pärast majanduskriisi kasvanud vähemtootlikumatest kiiremini, mis näitab, et ressursside efektiivne jaotus on suurendanud Eesti tööjõutootlikkuse kasvu."

Osale arutelus

  • Ave Lepik

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Volume Design otsib Eesti turu MÜÜGIJUHTI

CV-Online Estonia OÜ

02. november 2017

Data Print otsib MÜÜGIJUHTI

Data Print OÜ

05. november 2017

Teabevara