Põhjaka mõis: meie juurde sööma on ekstra sõidetud isegi Lätist

Põhjaka mõisa peremehed rääkisid, et kõige kaugem koht, kust nende juurde spetsiaalselt sööma on tuldud, on Riia. Tuldi sööma ning õhtul sõideti Lätti tagasi.

Põhjaka mõisa restoranipidajate Ott Tomiku ja Märt Metsalliku sõnul on nende juurde tuldud nii spetsiaalselt kui ka siis, kui sõidetakse mööda Tartu maanteed, siis lihtsalt astutakse sisse. „Meie juurde tullakse sööma just teise keskkonna pärast ning nautima head ja teistsugust toitu,“ ütles Tomiks. Metsallik lisas, et neil on n-ö aus interjöör ning kõik, mis ümber paistab, on ehtne. „Me ei muretse sellepärast, kui plekilise põllega tuleb saalis ringi käia. Me soovime olla autentsed ning siin käib päris elu koos restoraniga,“ selgitas Metsallik.

Metsallik rääkis, et paljud ilmselt teavad juba nende saamislugu, kuid kõik sai alguse siis, kui ta Vodja koolis kokana töötas ning sattus juhuslikult Põhjaka mõisa, kuna omanik oli sama. „Vaatasime seda ja seejärel mõtlesime, et teeks restorani.“ Algul tehti peamiselt catering’i ning samal ajal planeeriti restorani. „Algselt võib paberi peal palju asju planeerida, kuid eks see esialgu missioonitundest ja entusiasmist tehtud oligi,“ kinnitas Metsallik. Tomik lisas, et nende soov oli teha restoran, mis kasutaks puhast toorainet.

Mehed rääkisid, et esimesel nädalal käis inimesi ning siis oli vahepeal rahulikum. Sellisel hetkel tekkis neil mõtted, et kas see oligi kõik, kuid mingi aja pärast läks tempo jälle hulluks ning teinekord pidid nad köögi kell 15.00 kinni panema.

„Oleme juba kolm aastat seda restorani teinud, on olnud nii halvemaid kui ka paremaid aegu, kuid üldiselt on tunne ikka positiivne, sest muidu ei teeks seda edasi,“ oli Metsallik õnnelik. Tomik lisas, et tema emotsioonid käivad lainetena, kus hetkel tunneb, et tal oleks mingit värskendust tarvis, aga ta ei tea, kuidas seda saavutada.

Selle aasta hitt on astelpajunaps

Mehed rääkisid, et iga aasta võtavad nad midagi uut ette ning tekib orgaaniline kasv. „Üks aasta võtad kanad, järgmisel sead ja siis hakkad tootma astelpajunapsu,“ loetles Metsallik. Lisades, et köögirutiin tekib aeg-ajalt ikka, kui on kokku lepitud, et kasutavad ainult kodumaist toorainet ning kevadel on väga keeruline midagi värsket võtta ehk nende jaoks on see pigem tooraine stress.

Tomiku sõnul on maikuu kõige hullem, sest õues on juba soe, aga midagi uut ei ole veel saada, inimesed aga soovivad värsket salatit. „Teeme kõik asjad ise purki, sest naabritädi käest võttes ei pruugi kvaliteet olla stabiilne,“ rääkis ta, lisades, et ei ole ühtegi teist restorani, kellel oleks sellise varuga kelder nagu neil.

„Klientide üllatamine ei ole eesmärk omaette,“ ütles Tomik, kuid sel aastal on üllatuseks astelpajunaps. Metsallik lisas, et kui tuleb midagi pähe, millega üllatada ja katsetada, siis teevad seda, kuid see ei ole selline asi, et peab pidevalt üllatama.

Põhjaka mõisa edu taga on ajakirjandus

Põhjaka mõisa edu on levinud peamiselt ajakirjanduse kaudu ning nad ei ole ise ühegi reklaami eest midagi maksnud. „Kui meid on kutsutud kuskile võistlustele osalema, siis oleme kingituseks välja pannud kinkekaardi,“ ütles Metsallik. Tomik kinnitas, et neil on asjad läinud nii, nagu nad ise alguses arvasid ehk siis suust suhu reklaam. „Kes on käinud, see on kiitnud ja soovitanud ka sõbrale.“ Tomik usub, et neil on aus ja stabiilne kvaliteet, siis ehk ei pea ennast ka reklaamima.
„Meist on kirjutanud nii Rootsi, Saksamaa, Venemaa kui ka isegi Ameerika ajalehed ning on olnud juhuseid, kus Saksa pensionäride buss on meie hoovile keeranud, neil on ajaleht koos artikliga käes – me tulime nüüd siia sööma,“ rääkis Metsallik, kuidas ka välismaine ajakirjandus on nende edule kaasa aidanud.

Tomiku sõnul on nende edu üks põhjuseid ka see, et nad on teistsugused kui keskmine restoran – interjöör ja maja on positiivselt teistmoodi. „On ka neid inimesi, kes eeldavad mõisas lühtreid, ilusat ja korralikku väljapeetud maja,“ rääkis Metsallik pettunud klientidest. Tomik aga lisas, et lõpuks on nad ikkagi positiivsete meeleoludega ära läinud, sest toit on pretensioonitult lihtne ja maitsev.  „Me oleme teadlikult rõhutanud, et me ei ole fine dining, vaid rõhutanud seda, et oleme lihtne koht,“ selgitas Tomik.

Meeste jaoks on erinevates edetabelites olemine pigem tore üllatus, sest järelikult saavad inimesed lihtsusest samamoodi aru nagu nemad. „Mõis ise on hea auraga koht, kus inimesed tunnevad ennast hästi ja see ongi tähtis,“ ütles Tomik. Metsallik ütles, et viimase aja trend ongi selgus, lihtsus ja põhjamaised maitsed ning nad olid esimesi Eestis, kes seda tegid.

„Majas muuta ei tahaks, kuid natuke kõpitseda oleks seda tarvis,“ ütles Tomik ning lisas, et maja korrashoid neelab märkimisväärse osa nende kasumist. See, et ala nii suur ümber mõisa on, annab meestele suuri võimalusi näiteks suurtes kogustes liha suitsutada.

Ootame investorit, kes tuleb oskusteabega

„Meil mõtteid on, mida teha, kui tuleks meie juurde investor rahaga, aga need ideed viime ellu ka,“ rääkis vestlusesse liitunud Joel Kannimäe. Tomik lisas, et kui ise rohkem vaeva näha ja süveneda, siis see tähendab ka sulle rohkem ja on kasulikum. „Kui tuleb investor, kellel on oskusteave, siis see oleks meile kasulikum,“ ütles Kannimäe.

Metsalliku sõnul võiks Põhjaka mõis olla ka viie aasta pärast alles. „Kuid nii pikki plaane ta ei oska ette ennustada ning elu peaks rahulikult võtma.“ Tomik ütles, et neil sellist arenguplaani küll ei ole, et näiteks 300 inimese asemel käiks päevas 500 inimest. „Pigem ootaks seda, et käib vähem ning ei kasvaks liiga suureks,“ ütles Tomik. Kannimäe lisas, et kujutavad ette, et teevad ikka oma asja edasi, sest kontseptsioon on paika loksunud nende nelja aasta jooksul.

50% külastajatest käib Põhjaka mõisas korduvalt

Metsallik rääkis, et juba praegu peaks suuremaks sündmuseks ruumi kinni panema, aga lihtsalt sööma tulemiseks ei ole seda nii pikalt ette tarvis planeerida. „Pettumust on suvel tihti, et sõitsin kohale ja süüa ei saanud, sest vaba kohta ei olnud,“ rääkis Tomik ning lisas, et natuke ette tasub ikka mõelda ja koht broneerida.

Kannimäe ütles, et teenindajatelt saame teada, kui palju kliente on püsivad, ning ka seda, et kas keegi on spetsiaalselt siia tulnud. Tomik arvas, et need, kes spetsiaalselt nende juurde tulevad, on umbes 5% kõikidest külastajatest. „Paljud kasutavad võimalust, et tulla linnast välja ning nautida teist keskkonda,“ ütles Metsallik.

„Kõige tihedam periood Põhjaka mõisas on suvi ja detsember,“ ütles Kannimäe. Ta lisas, et töötempo on nende jaoks ilusasti ära jagunenud, sest kui oleks pidev ühtlaselt kiire töötempo, siis ei jõuaks ka seda asja siin pikalt teha.

Kannimäe sõnul broneerivad reisifirmad aeg-ajalt 10 kuud ette, et tahavad mai lõpus tulla. „Restoranilaua menüüd nii pikalt ette teha on meil väga keeruline,“ ütles ta.

Meeste hinnangul on neil umbes 50% püsikliente, kes käivad nende juures korduvalt einestamas. „Me oleme tavaliselt veebruaris puhkusel ning siis oodatakse juba märtsi, millal taas avame,“ ütles Tomik. Kannimäe rääkis, et nende arvates on püsikliendid juba need, kes kasvõi kord kuus käivad nende juures, mõni ka kahe kuu tagant.

„Klienditeenindaja tuleb inimesele vastu, tunneb ta ära ning teab juba tema veidrusi – millist kohvi ma joon ning kas soovin palju suhelda või rahus istuda,“ tõi Kannimäe näiteid püsiklientidest.

„Lisamüük on teenindaja professionaalsus ja tunnetuses. Ma usun, et meie omad oskavad seda väga hästi ära tabada,“ rääkis Tomik ja lisas, et pigem soovitavad klientidele, et ei jääks sellist pealesurutud tunnet.
Kõige kaugemad kliendid, kes Põhjaka mõisas on käinud, on tulnud Jaapanist ja Indiast. „Ühed lätlased sõitsid spetsiaalselt meie juurde ning siis läksid koju tagasi,“ ütles Tomik. Soomest on käinud mitu bussitäit turiste. „Me ei tee spetsiaalselt tööd selle jaoks, et välisturiste siia saada, eks nad vaatavad TripAdvisorit ja seal olevaid soovitusi.“

Viineriisu on ajanud kliendid Sämmi grilli

„Hea tunne on see, kui kliendid võtavad julguse kokku ja kirjutavad midagi head külalisteraamatusse või ütlevad teenindajale otse hea sõna, et liha oli hea,“ rääkis Metsallik. Kannimäe ütles, et eestlane ei õienda väga palju.

Meeste sõnul on inimesi kõige rohkem ärritanud nende lõunapaus. „Paljud ei saa aru, et kuidas saab restoranis lõunapaus olla ning seetõttu on mõni ka teenindaja täis sõimanud,“ rääkis Tomik.

„Saime peresõbralikuma restorani tunnustuse, kuigi meil ei ole lastemenüüd ega ka mängunurka,“ Metsallik, lisades, et neil käib ikka päris palju lastega peresid. „Mõni on viinerite ja lastemenüü puudumise tõttu läinud Sämmi grilli sööma,“ lisas Kannimäe.

Põhjaka mõis on 50 parima restorani hulgas olnud mitu aastat järjest. 

Osale arutelus

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Volume Design otsib Eesti turu MÜÜGIJUHTI

CV-Online Estonia OÜ

02. november 2017

Data Print otsib MÜÜGIJUHTI

Data Print OÜ

05. november 2017

Teabevara