Elisal täitub Eestis 20-nes tegutsemisaasta

Rohkem kui sajandijagu telekommunikatsiooniteenuseid pakkunud Elisa tähistab Eestis selle nädala lõpus 20-ndat juubelit, Soomes alustas Elisa tegevust 132 aastat tagasi.

Elisa juhatuse esimees Sami Seppäneni sõnul erinevad tänane ja 20-ne aasta tagune telekommunikatsiooniturg üksteisest nagu öö ja päev. „20 aastat tagasi oli mobiilsideteenus kallis ja priviligeeritud kõneteenus, täna on telekomiteenused eluks hädavajalik esmatarbekaup, mis on taskukohane igaühele ja, mille olemasoluta ei kujuta keegi oma igapäevast elu enam ettegi,“ lausus Sami Seppänen.
 
Kaks kümnendit tagasi olid Seppäneni sõnul mobiilsideoperaatoriga liitumise tingimused kliendile karmid, liitumise korral pidi tasuma tagatismaksu, kõneminutihind oli tänasega võrreldes kümme korda kõrgem ning sangpommi mõõtu ja hiiglasliku antenniga mobiiltelefon läks kliendile maksma kümneid tuhandeid kroone. Radiolinja võrguga liitumise tagatismaks ulatus 5000-kroonini ja kõneminutihind 5.60 kroonini. Seda kõike olukorras, kus keskmine brutopalk Eestis jäi alla 2000 krooni.

„Kui tol hetkel sai telekommunikatsiooniturg alguse kõnest, siis tänaseks on kõne üks komponent suures teenuste ahelas. Nüüd on meil ridamisi igapäevaseks saanud tavatoiminguid, mis ei töötaks ilma mobiilse andmesideühenduseta,“ tõdes Elisa juht. „Lisaks e-mailile ja üldisele internetiühendusele põhinevad mobiilsel internetil kinnisvara valvesüsteemid, kaugveosõidukite üle-maailmsed jälgimissüsteemid, avanevad uksed ja tõkkepuud, samuti jälgivad nutitelefonid meie unerežiimi, mõõdavad pulssi, jooksutrajektoori, lülitavad sisse auto eelsoojenduse ning jälgivad, kus asub sinu laps või koduloom.“

Samas on see Seppäneni sõnul alles mobiilse andmeside leviku algus, sest lõviosa tänastest funktsionaalsustest on seotud inimeste vajadustega. „Telekommunikatsioonisektori uus ja järgmine suur läbimurre on hetkel tuntud väljendite all „internet of things“ ja „industrial internet“. Siin suhtlevad erinevad seadmed ja masinad omavahel või erinevate andmebaasidega oluliselt suuremates mahtudes, kui teeb seda tänane lahendus M2M (machine-to-machine),“ rääkis ta. „Välja toodud suhtlus suureneb lähima viie aasta jooksul kiirelt nii kodukasutuses kui ka äritasandil, aidates suurendada tõhusust, säästa raha, parandada elukvaliteeti ja teha elu lihtsamaks igas ettevõtluse ja tööstuse sektoris,“ on Seppänen veendunud.

Tänaseks on Elisa avanud Eestis kogu maad katvad 2G, 3,5G ja 4G võrgud. Eesti esimene mobiilsidevõrk põhines kärgsidel ehk NMT–tehnoloogial (Nordic Mobile Telephone), tänaseni on aga Eestis kasutusel kõneside pakkumiseks aastal 1995. avatud GSM-võrgud. 

Kõige esimene GSM-kõne tehtigi Eestis Radiolinja võrgus 10. jaanuaril 1995 ning kõne sooritajaoks oli Eesti president Lennart Meri. 

Elisa Eesti AS loodi 31. mail 1994. aastal. Elisa Eesti AS käive oli 2013. aastal 94,8 miljonit eurot.

 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Logotrade otsib REKLAAMKINGITUSTE PROJEKTIJUHTI

Logotrade OÜ

31. detsember 2017

Teabevara