Saksing: maakleriks saab liiga lihtsalt

Parimat teenindust pakkuva LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et kontroll maaklerite tegevus üle puudub, seaduseandjate huvi aitaks ilmselt tõmmata vaid mõni suurem üleriigiline skandaal.

Äripäeva tellimusel tehtud uuringu kohaselt pakub suurematest kinnisvarafirmadest parimat maakleriteenust LVM. Ettevõtte liige Ingmar Saksing toonitab, et tema jaoks on kinnisvaraäris esmatähtis kvaliteet.

Teenust pakkuma tänavalt. “Mis te arvate, palju on täna Tallinnas kinnisvarafirmasid,” uurib ta ajakirjanikult. Esimene mõte on, et paarisaja ringis. Saksing sõnab, et üle 300. “Maakleriks võib hakata inimene tänaval. Turule sisenemisel ei pea olema suur tõke, aga mingi raam kindlasti. Kui näiteks taksosse istute, siis ikka eeldate, et juhil on load olemas.” Ta toob välja, et mujal maailmas on maakleriteenused rangemalt reguleeritud.

Näiteks ei saa Rootsis maakler vastava kõrghariduseta töötada. Saksingu sõnutsi on Eestis küll dokumendina olemas kinnisvarateenuse standard, aga selle järgimise üle keegi järelevalvet ei teosta. Nii mõnigi maakler rõhutab ka kinnisvarakuulutuste juures, et tal on olemas kutsetunnistus. Suurt kaalu reaalsuses sel pole.

Saksingu teada on Eesti umbes 2000 maaklerist 156-l tunnistus olemas. Selle saamiseks tuleb teha vastav eksam, kuid kohustust selleks pole. “Paljud ei mõtlegi selle saamisele, sest näevad, mis turul toimub. Mitte kelleltki pole seda ära võetud. On ka nii, et pead kaks aastat maaklerina töötama, siis avaneb võimalus eksam teha. Peaks ikka nii olema, et teed eksami ära, siis võid hakata maaklerina tööle,” arutleb Saksing.

Vaja ühte suurt jama. “Mulle ei meeldi seda ideed propageerida, aga Eestis on vaja ühte suurt jama, et midagi muutuks. Suur kahju mõnele riigikogulasele, ministrile või väärtuslikule valijaskonnale,” nendib Saksing. Ta toob näiteks selle, kui kunagi saatis üks reisifirma suure hulga turist soojale maale, kuid läks vahepeal pankrotti. Turistid toodi tagasi riigi rahakoti kulul. Seejärel muudeti turisminduses regulatsioonid rangemaks.

“Ka kinnisvarafirmadelt peaks nõudma miinimumkapitali. Kui mõni firma on kliendilt võtnud ette maksed, aga tegevusetuse korral neid ei tagasta, on kliendil praegu võimalik vaid võtta ette pikk kohtutee,” leiab ta. “Mine anna keegi 2000–3000 euro pärast kohtusse, sellega kaasnevad kulud on väga suured. Samas 2000–3000 eurot on inimese jaoks väga suur summa.”

Saksingu meelest oleks vaja kinnisvaramaaklerite tegevust reguleerivat seadust, mis võiks suuresti tuleneda teenuse standardist. “Seadus ütleks, kes võib üldse maaklerina teenust pakkuda, mis kompetents peab olema. Mina alustasin kinnisvaraäris 1992. aastal, 22 aastaga ei ole iseregulatsiooniga midagi paika ei läinud, pole põhjust arvata, et läheb ka järgmise 22 aastaga.”

 

Osale arutelus

  • Karoliina Vasli

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Volume Design otsib Eesti turu MÜÜGIJUHTI

CV-Online Estonia OÜ

02. november 2017

Data Print otsib MÜÜGIJUHTI

Data Print OÜ

05. november 2017

Teabevara