Viktoria Saat: lühiajaline stress on hea

Psühholoog ja raamatu „Suhte alkeemia“ autor Viktoria Saat ütles, et lühiajaline stress on inimesele hea, sest see paneb meid pingutama, et olemasoleva situatsiooniga toime tulla. Lisaks tõstab see vaimset jõudlust, parandab mälu ja mõjub hästi füüsilisele tervisele.

Psühholoog Viktoria Saadi kommentaar stressiga hakkama saamisest:

Kui jutt käib aeg-ajalt tekkivast lühiajalisest pingutusest, stressirohkest perioodist, millel on olemas ajaline piir, siis teadvusta seda endale ja anna ka lähedastele teada, mis ajaga nad peaks arvestama.

Hea oleks endale selgeks teha, miks see pingutus on sulle oluline. Sellele küsimusele põhjalikult vastates veendud, et pingutus on õigustatud või hoopis mõistad, et eesmärk ja vahendid ei ole sinu jaoks tasakaalus. Kui see pingutus on sinu enda valik, siis survel on edasiviiv mitte pärssiv jõud.

Lühiajaline stress on inimesele hea, sest paneb meid pingutama, et olemasoleva situatsiooniga toime tulla, tugevdab meie eneseusku, arendab loovust. Lühiajaline stress tõstab vaimset jõudlust, parandab mälu, mõjub hästi meie füüsilisele tervisele.

Lühiajalise stressi puhul on oluline osata lõdvestada ning oma vaimseid ja füüsilised ressursid taastada. Abiks on täisväärtuslik uni, mõõdukas füüsiline koormus ning lähedaste inimeste tugi.

Proovi ka:

- Luba endale viia lõpuni midagi, mis sulle tõesti muret teeb.
- Vabal ajal vali tegevus, mis haarab sind ja ei võimalda töömõtteid mõelda.
- Lepi kolleegidega, et väljaspool tööaega üksteisele ei helistata,  õhtusel ajal kirju ei saada ning ei eelda, et kirjadele vastatakse.
- Koju jõudes, võta aega lihtsalt omaette vaikuses olemiseks. Keskendu oma kehale ja hingamisele – see aitab kohal olla ja ümber lülituda.
- Kui töömõtted ei luba sul magama jääda, siis pane need kirja, et homme kindlal kellajal nende juurde tagasi tulla.
- Mõtle lõpuni, mis tegelikult juhtub, kui mõni asi peab hommikuni ootama?
- Hinda enda pingutusi, väärtusta ennast, isegi siis, kui eesmärk ei ole täies mahus saavutatud.

Krooniline stress tihti tekib mitte välise, vaid sisemise surve tõttu – meie nõudmised endale on liiga kõrged ning ettekujutus sellest, mis võib juhtuda, kui me toime ei tule on liiga hirmutav. Samuti ei oska me EI öelda, piire seada, leida tasakaalu enda vajaduste ja ümbritseva maailma nõudmiste vahel.

Selleks, et tulla toime kroonilise stressiga on vaja enamat, kui lihtsalt puhata ja lõdvestuda. Oluline on  teadvustada oma suhtumist iseendasse ja töösse, vaadata üle oma väärtused ja hoiakud, leida toimuvas mõte, teadvustada endale oma hirmud ja õppida nendega toime tulema. Kroonilise stressiga toimetulek nõuab põhjalikumaid muudatusi suhtumises, töö- ja elukorralduses.

Osale arutelus

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Volume Design otsib Eesti turu MÜÜGIJUHTI

CV-Online Estonia OÜ

02. november 2017

Teabevara