Miks ei suuda eestlased teha äri Lätis ja Leedus?

TNS Emori vastvalminud eestlaste, lätlaste ja leedulaste arhetüüpide võrdleva uuringu kohaselt peame me üksteist erinevamaks kui tegelikult oleme. Balti naabrite nägemine tegelikkusest erineva vastandina võiks olla ka põhjuseks, miks eestlased ei suuda tihti teha äri Lätis ja Leedus ning ka vastupidi.

„Pole harv juhus, kui mingit ärilist ebaõnnestumist või suhtlemisprobleemi Balti naabritega põhjendatakse kultuurilise erinevuse, emotsionaalse barjääri või eelarvamustest tingitud takistustega,“ lausus TNS Emori uuringuekspert Tanja Kriger. „Kahtlemata võib selles olla ka omajagu tõtt, kuid tegelikult oleme me sarnasemad kui üksteist tajume. Tundub, et me mõtleme oma naabritele külge omadusi, mida neil kindlasti pole ning seetõttu muutub ka meie enda käitumine.“

Tanja Krigeri sõnul ilmnes arhetüüpide uuringust, et kui võrrelda sisemist tunnetust sellega, kuidas Eesti, Läti, Leedu inimesed näevad väljapoolt teisi riike, siis on näha, et väliselt peame me üksteist erinevamaks kui sisemiselt oleme. Kõigi kolme riigi inimesed näevad üksteist pigem vastanditena, kehtestavatena ja domineerivatena.

„Samas on sisemiselt tunnetuselt kõigis Balti riikides ülekaalus kuuluvusel ja ühtsusel põhinev pool – see näitab kahe jalaga maa peal olemist, rahulolu sellega, mis on, ja soovi kusagile kuuluda ja millestki või kellestki hoolida,“ selgitas TNS Emori uuringuekspert Kaidi Reedi.

Kaidi Reedi lisas, et kuigi Eesti inimesi peetakse individualistlikeks ja mitte kuigi headeks suhtlejateks, siis Balti riikide võrdlevad uuringutulemused näitavad, et individualistlike ja kehtestamisvajadustega inimeste osakaal on Eestis kõige väiksem.

TNS Emori arhetüüpide uuring lähtub inimkäitumise mõtestamisel kuuest universaalsest arhetüübist, mudeli juured põhinevad C. G. Jungi psühholoogiliste arhetüüpide kontseptsioonil. Eestis viidi uuring läbi 2015. aasta alguses, kus personaalintervjuude meetodil küsitleti vastajate kodudes kokku 506 elanikku vanuses 15-74. Läti vastav uuring valmis 2014 ning Leedu uuring 2013.

TNS Emor (ärinimi AS Emor) on 1990. aastal loodud teabe-ja uuringuteenuste pakkuja. Alates 2001. aasta algusest kuulub Emor üleilmsesse turundusteabe kontserni TNS. TNS on osa Kantar`ist, mis on maailmas suuruselt teine teabeteenuste kontsern.

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Äripäeva infopank otsib ÄRIKLIENDIHALDURIT

Äripäev AS

01. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara