Potisepp: Aasiasse tasub eksportida nišitooteid 

Aasia turule on asja suhteliselt vähestel Eesti ettevõtetel ning sinna on asja väga nisitoodete tootjatel, rääkis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

"Piimatoodetel oleks seal ruumi. Kui aga väga tõsiselt hakatakse lepinguid tegema, siis me ei suuda sinna tarnida," rääkis Potisepp intervjuus. Lisas, et me peame leidma tooted, mis ei oleks mass toodang, sest me ei suuda Hiina jaoks toota masstoodangut nagu näiteks piimapulber.

Potisepa sõnul võiks Aasia turule eksportida nišitooteid mahetootjatelt, sest seal on mahetoodete tarbimine veel lapsekingades.

Loe intervjuud Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepaga.

Olete öelnud, et Eesti toidutööstuse tõstmiseks maailma tugevaimate toidueksportijatega võrdsele tasemele peaks meil olema toiduekspordi tegevuskava. Millised on ettepanekud sellesse tegevuskavasse?

Viimase uuringu järgi on ekspordis kõige raskem kontaktide leidmine – oleme noor riik ja meil puudub kontaktide võrgustik. Ekspordis saab suure suhete võrgustiku tekitada, kui paneme selle jaoks tööle kõik Eesti saatkonnad, aukonsulid ja muud Eesti riigi jaoks tähtsad inimesed.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on küsinud seoses piiriülese kaubandusega, millest ettevõtted puudust tunnevad. Soovitakse saada infot konkreetse sihtmaa kohta – milline on seal seadusandlus, millised on nõuded, mida peab tegema uue firma asutamiseks. Meil võiks olla üks punkt, kus kõik info on koos. Julgen öelda, et see koht võiks olla elektrooniline.

Põllumajandusministeeriumiga oleme jõudnud sinnamaale, et äkki õnnestub uuest maaelu arengukava teadussiirde rahast luua lehekülg, kust saab infot, et kui tekib mõte midagi toota, siis mis mul selleks on vaja. See info on erinevates kohtades olemas. Kuid pole ühtset kohta.

Väga palju on ekspordi teemaga tegelenud EAS. Meil on mitmeid tegevuskavasid. Kuid põhiküsimus on, kuidas nad on meid aidanud. Olen korduvalt erinevates ministeeriumites öelnud, et tehke selgeks, mida on teinud meie põhilised konkurendid – Läti, Leedu, Soome – paremini. Kuidas nad on erinevaid toetusrahasid suunanud, et nad on eksportturgudel edukamad. Mina ei tea, mida nad on paremini teinud. Küll tean, et Läti ja Leedu toidutööstustele eraldati eelmisel perioodil rohkem investeeringutoetusi kui Eesti toidutööstustele. Muidugi öeldakse, et Eesti toidutööstustele eraldati eelmisel perioodil 45 miljonit eurot ja nüüd on plaanis anda 67,5 miljonit eurot – näidake veel mõni tegevusharu, mis on nii suure kasvu saanud. Kuid seda, et juba eelmisel perioodil olid kõik toetuste taotlusvoorud pidevalt üle taotletud, sellest ei räägi enam keegi. Väikese riigina on meie vajadus palju suurem, et olla konkurentsivõimeline maailmaturul.

Kui suur on vajadus?

Toiduliidu liikmed annavad 85% kogu toiduainete müügikäibest. Tegime oma ettevõtete seas mõni aasta tagasi kiirküsitluse ja ainuüksi meie ettevõtted vastasid, et esmaseks aastaseks vajaduseks on ligi 100 miljonit eurot. Nüüd räägime, et perioodil 2014– 2020 on kogu toidusektorile vaid 67,5 miljonit eurot. Ilmselgelt on seda liiga vähe, eriti 1 miljardist eurost.

Kui suur on toiduainete eksport?

2007. aastani oli toiduainete eksport 27–28% kogu toodangust. Täna on toiduainetööstuse eksport ca 35% kogu toodangust. Eksport on olnud pidevalt väikeses tõusus. Kuid võimekust eksportida oleks meil veelgi, kui saame Aasia turud lahti. Suur lootus on Jaapani turu peal. Endiselt ootame Hiina nõusolekut sertifikaadi näol, et saaksime sinna oma toiduaineid eksportida. See puudutab liha- ja piimatooteid, sest kalatoodetele on sertifikaat olemas.

Hiina eksportimiseks on enamik Eesti ettevõtteid liiga väikesed. Suudame ehk ühte peatänavat varustada. Enamik Eesti ettevõtteid ei ole piisavalt suured ka Jaapanisse eksportimiseks. Kui Eesti saaks tõesti 2% Jaapani piimatoodete turust, oleks juba väga hästi.

Täiesti alaväärtustatud on ettevõtjate poolt Ameerika turg. Ootame vabakaubanduslepingute allkirjastamist ja aktsepteerimist. Ameerika turg on väga raske, aga täiesti võimalik.

Kuna oleme liiga väikesed, siis enamiku toidutööstuste jaoks Aasia turg müügi probleeme ei lahendagi?

Jah, Aasia turule on asja suhteliselt vähestel Eesti ettevõtetel. Piimatoodetel oleks seal ruumi. Kui aga väga tõsiselt hakatakse lepinguid tegema, siis me ei suuda sinna tarnida. Me peame leidma tooted, mis ei oleks mass toodang, sest me ei suuda Hiina jaoks toota masstoodangut nagu näiteks piimapulber.

Aasia turule näen ka asja väga nišitoodete tootjatel, kasvõi mõned mahetootjad. Seal on mahetoodete tarbimine veel lapsekingades.

Kuidas peavad väiksemad tootjad, kellel Aasia turule asja ei ole, oma toodangu müügi probleemi lahendama?

Toidutööstusel on mantra, et koduturg on kõige parem turg. Aga ega siin väga suurt kasvupotentsiaali ei ole, kui inimeste arv väheneb. Aga alustada tuleks lähematest turgudest Lätist ja Leedust. Teine turg, kuhu on kergem minna, on Soome. Soome kaubandusketid teatasid mõni aeg tagasi, et on alandanud hindasid 35%. Võib ette kujutada, milline oli seal siis juurdehindlus. Eesti eelis on, et soomlased teavad ja tunnevad meid. Nad käivad siin nagunii toiduturismi viljelemas.

Loe täispikka intervjuud Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepaga

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Äripäeva infopank otsib ÄRIKLIENDIHALDURIT

Äripäev AS

01. detsember 2017

Teabevara