Sinu tahtejõud = Sinu edu

Olenemata valdkonnast, mängib tahtejõud sinu edu valemis ühte tähtsaimat rolli. Ajakirja Entrepreneur inspireeriv lugu vaatlebki läbi luubi, mis elukas see tahtejõud täpselt on, kuidas ta kulub ja kuidas teda kasvatada. 

Meisse kõigisse on sisse kodeeritud kalduvus valida kergem tee. Nobeli preemiaga pärjatud uurija Daniel Kahneman on korduvalt täheldanud, kuidas meie ajud on optimeeritud lihtsama, kiirema ja impulsiivsema valiku järele. Sellest refleksist ülesaamiseks on ainult üks rohi - tahtejõud.

Tahtejõud pole sünnipärane

Tahtejõud on enesekontrolli mootor. See on oskus juhtida oma mõtteid, emotsioone ja kahjulikke harjumusi ning võime valida hetkeliste ihade asemel pika mõjuga hüved. Sihikindluse, visaduse ja eesmärkide saavutamiseks on see hädavajalik.

Kuigi raudne tahe on midagi, mida tavaliselt omistatakse just ärimagnaatidele ja supersportlastele, pole see omadus sünnipärane. See on pigem nagu muskel, mida me saame kasvatada ja tulemus sellele, kui hästi me suudame iseennast valitseda. Kontrollida oma impulsiivsust, ahvatlust alla anda ja võimet pingutada tasu nimel, mis terendab kauges tulevikus. Meie kohese “prääniku” maailmas on tasuga venitamine aga üsna ebapopulaarne valik. Ja pole ka ime, sest enesekontroll on keeruline asi.

Aju valib kergema tee

Ajule on väga kurnav valida raskem tee. Varasemad uuringud on näidanud, et just enesekontrolli mehhanismid nagu vastupanu ahvatlusele, ärritusele ja toimetulemine hirmudega, söövad mentaalseid ressursse kõige rohkem. Nende uuringute järgi on enesekontroll limiteeritud ressurss, mida tuleb pidevalt täiendada. Seevastu hilisemad uuringud jällegi näitavad, et tahtejõud ei ole nii limiteeritud midagi. Sul on seda raskustega toimetulekuks alati piisavalt - kui sa seda usud.

Kõik on peas kinni
 
“Me ei väida, et see on piiramatu. Varem või hiljem on varude taastamine siiski vajalik,” rääkis Stanfordi Ülikooli psühholoogia professor Carol Dweck ja lisas, “ tahtejõud on palju suurem vara, kui algselt oleme arvanud. Sa võid küll väsida ära, aga see veel ei tähenda, et su kütus on otsas.”

Dweck ja tema kolleegid on leidnud, et inimesed, kes usuvad, et nende tahtejõud on limiteeritud, tunnevad ennast pärast nõudlikku pingutust tühjaks imetult. Samas need, kes usuvad, et neil on tahtejõudu külluses, on võimelised edasi rassima. Kusjuures iga kord kui sa seda teed, on sul seda tulevikus lihtsam teha. Tahtejõud kasvab nii ajas, kui seda rakendades.

Enesekontroll murrab ahvatluse

Saavutus nõuab pingutust ja pingutus nõuab enesekontrolli. See on hädavajalik, et seista vastu ahvatlustele. Näiteks aitab see sul takistada pakilisemate ülesannete täitmise ajal e-kirjade kontrollimist või anda võime öelda ei kohesele reaalsele kasule, et topelt-teenida tulevikus.

Uurijad on leidnud, et enesekontrolli jaoks vajalik energia lahkub ajust suhkru näol. Katsealustele, kellele anti suhkrustatud jooke, olid võimelised ennast kokku võtma ja lahendama ülesandeid, mis nõudsid suurt enesekontrolli. Dweck leiab aga, et tankimiseks on olemas ka teine energiaallikas - inimese eneseusk. Usk, et tuled eesootavate raskustega toime, võib aidata sul probleeme palju kergemini ületada.

Sisemised eesmärgid toidavad tahtejõudu

Üks uurimus näitas, et gümnaasiumi õpilased, kes olid mures oma hinnete ja teiste pinnapealsete eesmärkide pärast, polnud kuigi huvitatud raskete eesmärkide poole püüdlemisest. Lisaks sellele täheldati nende puhul suurt sisemise motivatsiooni langust pärast seda, kui nad olid kogenud tõsist tagasilööki. Samas nende õpilaste motivatsioon, keda köitis soov millestki paremini aru saada, säilis.

See näitab, et mida rohkem sinu eesmärgid kattuvad sinu sisemiste, sügavamate eesmärkidega, seda rohkem sul tahtejõudu on. Väliste motivaatorite jaoks nagu hinded, raha, kuulsus või staatus, on palju raskem pikalt jõudu leida.

Lase egost lahti

Kui suudad eemaldada mängust ego, keerad sa kohe maha kõik irratsionaalsed emotsioonid, mis võivad murda isege parimaid päid. Ole nagu teadlane, kelle jaoks on korduvad läbikukkumised üksnes osa protsessist.

Selle asemel, et pingelisele olukorrale automaatse paanikareaktsiooniga vastu minna, õpeta oma aju sellele hoopis erinevalt reageerima. Üks tõhus viis selleks on “kui-siis” programmeerimine. Pane kokku “kui-siis” lause teemal, kus soovid näha muutust. Näiteks: “Kui ma näen kooki, siis hoian sellest eemale”. Kui sa seda lauset peas mõned korrad kordad, siis järgmine kord, mil sa kooki näed, tuleb sulle meelde “ma peaksin sellest eemale hoidma”. Sama tehnika töötab ka korduvate stressirohkete sündmuste või inimestega.

Positiivsus purustab hirmu

Positiivsed emotsioonid, nagu kaastunne ja tänulikkus, omavad nii tähelepanu suurendavat kui ka hirmu vähendavat võimet. Hirmu vähendamine on üldse üks väga oluline osa tahtejõu kasvatamisest - see peatab stressi ja ahvatluse alla anda. Samuti vähendab see tõenäosust irratsionaalsete emotsioonide ajel halbu otsuseid vastu võtta. Aga kuidas Sa muudad negatiivse positiivseks?

Põhja-Carolina ülikooli teadlane Barbara Fredrickson leiab, et see võib olla niisama lihtne, kui mõelda hetkeks millelegi, mille üle Sa oled tänulik. Optimistlikus meelelaadis on su aju avatud uutele ideedele ja lahendustele ning pole piiratud stressist tuleneva üledramatiseeritusega.

Kasvata optimismi

Parim viis optimismi kasvatamiseks on harjutus, mida saad teha igal õhtul enne uinumist. Mõtle kolmele asjale, mis läks tänasel päeval hästi ja küsi endalt, miks igaüks nendest asjadest juhtus. Nii hakkad märkama positiivseid sündmusi, mida sa enne ei märganud ja mis ajapikku summutavad negatiivsuse. Teine võimalus on muidugi sirutada käsi välja uute teadmiste ja kontaktide järele, sest õige info ja õiged inimesed võivad positiivse meelelaadi saavutamiseks väga palju ära teha.

Lõpuks taandub aga kõik siiski arusaamale, et sinus peitub märksa rohkem tahtejõudu, kui sa arvad - pead selle endas lihtsalt avama!

Loe originaalset artiklit siit.

 

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Teabevara