INTERVJUU: Tarmo Tamm: Must vöö müügis!

Tarmo Tamm
Tarmo Tamm, müügiagentuur Sell It tegevjuht

Müüa Eestis üle 20 000 müügiteemalise raamatu on ambitsioonikas eesmärk. Sedavõrd ambitsioonikas, et oleks paslik kaaluda isegi sõna “võimatu” lauale toomist. Sell It tegevjuhi Tarmo Tamme värske raamatu “Must vöö müügis” puhul ei tasu sellega siiski kiirustada, sest kurat teab...äkki tõesti...

Minu esimene kontakt Tarmoga juhtus päeval, mil minu postkasti maandus kiri, kus Tarmo andis mõista, et oma raamatut “Kuidas jõuda müügis tippu?” esimese Eesti autori müügiraamatuna reklaamiv müügiproff Ekke Lainsalu on oma väitega eksinud. Probleem peitus asjaolus, et selleks ajaks, kui Ekke raamat oli alles eelmüügis, oli Tarmo “Must vöö müügis” juba kaante vahel ning “esimese” tiitlit lennutades, oleks see Tarmo hinnangul pidanud maanduma rohkem tema suunas. Kuigi kahe müügiprofi vaheline väike kähmlus leidis kiire lahenduse, näitas see Tarmo kohta ühte - see mees on üks vihaselt ambitsioonikas vend.

Meie kohtumine sattus reedesele päevale vahetult peale riigipüha. Olime selle pikalt, rohkem kui nädal, ette kokku leppinud ja kuna me vahepeal üle rääkinud polnud, huvitas mind väga, kas Tarmo mäletas seda. Olen kohanud mitmeid vihaseid ja ambitsioonikaid vendasid, kes pürgides pilvede poole nõuavad inimestelt enda ümber kõike - täpsust, korrektsust, kiiret tegutsemist jne. Samas kui neil endil on vaja neid omadusi üles näidata, pole neist jälgegi. Mis kõige hullem, enamasti nad isegi ei märka, et teeksid midagi valesti. Oma peas tunnevad nad ikka, et on kõige õigemad tüübid maailmas. Astudes kohvikusse (Kohvik Peps) lasin suure huviga silmadel üle saali käia, et näha, kas see on omadus, mida võiks ehk ka Tarmole külge kleepida. Ei olnud.

Kui peaksin Tarmot ühe sõnaga kirjeldama, siis oleks selleks sõnaks “valmis”. Mulle tundus, nagu ma istuksin ühe laua taha elukutselise snaipriga, kelle sõrm on päästikul ja kirbul meie intervjuu. Tarvis oli üksnes käsku “lase”! Olen alati usukunud, et sinu presence on müügi puhul üks olulisemaid asju ja Tarmol oli see käpas. Oma t-särgis ja teksades tundsin ennast hetkeks kohtumiseks suisa alariietatuna. Viimati nägin ma nii siledat pintsakut nagu Tarmol seljas oli vabariigi presidendil. Ehk olekski see tunne mind terve vestluse ajal painama jäänud, kui Tarmo poleks mänguväljakute võrdsustamiseks ettenägelikult selle pintsakut toolile asetanud.

Vestlevad Tarmo Tamm ja Almondi Esco

Almondi: Ma üldiselt üritan selliseid intervjuusid tehes mitte lindistada ega isegi märkmeid teha. Olen märganud, et kohe, kui rec’i vajutad või midagi kribad lõpeb kahe inimese vahel vestlus ja asendub mingi kontrollitud kuiva monstrumiga. Kui sobib, siis seekord siiski teeksin erandi, sest vestlus Sinuga on mul sellel nädalal kolmas intervjuu ja kardan, et neid kõiki pärast peast taasluua ületab minu mälu võimed.

Tarmo: Lindista vabalt. Mind ei sega see üldse. Aga saan aru, mida Sa mõtled. Lindistamine on ju üks oluline müügitreeningu osa. Seal kuuleb kohe ära, kuidas inimene muutub, kui diktofoni tööle paned. Inimesed muutuvad eneseteadlikuks ja ehmuvad ära. Tõmbutakse krampi ja edasi liigubki kõik allamäge.

Almondi: Jah. Intervjuudega on sama teema. Olgugi et ma luban, et lindistus on ainult minu kõrvadele, rikub teadmine, et see siiski olemas on, tihti kõik ära.

Tarmo: Treeningvahendina on see muidugi asendamatu. Sealt kuuled kohe ära kõik väiksed vead. Millal inimene hakkab teksti vuristama. Millal ta hääl lausete lõpus tõuseb ja need küsimuseks muudab jne. Kuigi need võivad tunduda väikesed nüänsid, on need äärmiselt tähtsad. Sellega minu müügiagentuur (Sell It) ja ka see raamat (“Must vöö müügis”) tegelevadki. Nende väikeste nurkade maha lihvimisega, mis lõpuks otsustabki selle, kas müük on edukas või mitte.

Almondi: Kas Sul tulid need nüänsid kohe välja?

Tarmo: Oh ei. Mul alguses müügis üldse ei läinud.

Almondi: Tõesti?

Tarmo: Jah. Ma jõudsin üldse müügini kaunis ootamatult. Kui ma Tehnikaülikoolis käisin, siis korraldasin ma seal ühe ürituse. Ilmselt jäin sellega kellelegi silma ja mulle pakutigi tööd täita kõik ülikoolis üleval olevad ekraanid reklaamidega.

Almondi: See ei õnnestunud?

Tarmo: Mitte eriti (muheleb). Kusjuures märkasin seda tõeliselt alles siis, kui olin sellel alal juba mõni aeg töötanud. Ühel hetkel eraldati mulle umbes 4000 krooni enesearenduseks. Mõtlesin pikalt mida sellega teha. Üks valik oli Ekke Lainsalu koolitus (muheleb), mida ma ka tõsiselt kaalusin. Lõpuks aga otsustasin ühe koolituse asemel osta sama raha eest endale internetist hoopis 15 raamatut ja kui ma need kõik läbi lugesin, sain aru, et ma ikka ei tea müügist mitte midagi.

Almondi: Aga alla Sa ei andnud?

Tarmo: Vastupidi. Siis ma avastasingi, et pole olemas ühtegi teist ametit, mis pakuks nii palju võimalusi enesearenduseks, kui seda teeb müük. Ja sellest hetkest hakkaski tõeline areng alles pihta. Kuna parim koht müügi tundmaõppimiseks on otsemüük, siis ma läksingi kaubanduskeskustesse finantsteenuseid müüma.

Almondi: Minule kui kliendile, on selline otsemüük üks raskemaid müügi vorme. Mulle absoluutselt ei meeldi, kui minu isiklikku ruumi rünnatakse ja kui ma siis refleksist sissetungijatele järsult ära ütlen, on mul pärast terve üljeäänud päev paha tunne sees. Jään muidugi alati viisakaks, aga see on ikka järsk “ei” ja tihti mõtlen, et kuidas need müüjad sellise äraütlemiste rahega üldse toime tulevad.

Tarmo: Vot see ongi musta vöö (viitab raamatu pealkirjale) ja valge vöö vahe. Valge vöö võtab “ei’d” isiklikult ja jääb sellesse kinni. Müst vöö võtab “ei”, analüüsib selle läbi, korrigeerib oma müügitaktikat ja liigub uue kogemuse võrra edasi. Oskus seda teha on müügis üks kõige tähtsam asi. Meil kõigil on lihtne olla motiveeritud, kui meil on juba mitu müüki all. Professionaalsus algab aga sellest, kui suudad olla motiveeritud ka siis, kui Sul müüke ei tule. Õige enesehäälestus määrab siin kõik. See, millise energiaga Sa tööle tuled, määrabki ära terve Sinu päeva. Ja oskus ennast motiveerida ja “ei’sid” arenguks pöörata ongi edu võti.

Almondi: Aga kuidas Sa seda teed? Neid “ei’sid” on ju meeletult palju.

Tarmo: Jah on küll. Kusjuures iga musta vöö (viide raamatu pealkirjale) minevikus ongi oluliselt rohkem ei’sid, kui müüke. Ja kõik pole ammugi nii viisakad nagu Sina. Kui mina otsemüüke tegin, siis ükskord tuli minu juurde üks vene mammi, kes pani kotid maha, sihtis mind sõrmega näkku ja ütles: “Kui mul oleks püss, siis ma tulistaksin Sind näkku!”. Aga sul pole aega sellesse kinni jääda. Öeldi ei, mis siis, lähed kohe järgmise juurde. Tihtipeale mõni vängem “ei” isegi kannustab.

Almondi: Kas need ei’d viisidki Sind lõpuks raamatuni?

Tarmo: Omal moel võib nii öelda küll. Kui ma otsemüügi olin läbi töötanud, läksin ma telefoni peale, mis oli jälle täiesti uus maailm. Järgmiseks tehti mulle ettepanek koostada müügitiim, siis kutsuti juba koolitama ning pärast seda, kui ma Sell It müügiagentuuri asutasin, oligi järgmine loogiline samm raamat.

Almondi: Tuli see otsus raskelt?

Tarmo: Alguses mõtlesin küll, et kuidas ma nüüd annan kõik oma trikid ära 18,95 euroga (naerab). Aga siis ikkagi otsustasin panna ennast proovile ja see ära teha, sest kui ma teen koolituse, jõuab see ainult kümnele inimesele, selle raamatu auditoorium on aga hoopis teine maailm.

Almondi: Palju Sa müüa kavatsed?

Tarmo: Noh, Peep Vain müüs 20 000 raamatut. Ma ikka tahaks sama ära teha.

Almondi: 21 000?

Tarmo: Just.. Kui midagi ette võtta, siis ikka nii, et ennast ületada. Et nihutada ise enda piire. Olen seda püüdnud teha kõiges, mida ma teen ja nagu ma mainisin, siis ma ei tea ühtki teist ala, mis pakuks selleks nii palju võimalusi.

Almondi: Kas kirjutamine tuli Sulle kergelt või raskelt?

Tarmo: Suur ettevõtmine oli see kindlasti. Tegin seda kahe aasta vältel. Mul on kodus suured maast laeni aknad ja kui ma peatükke läbi töötasin, olid need mul kõik markeriga täis joonistatud.

Almondi: Kas vahel sellist tunnet ei tekkinud, et kurat...mida ma teen? Nagu stsenaristidel, kellel keset teist Act’i tekib tunne, et see on kõige mõtetum asi, mida keegi kunagi maailmas teinud on?

Tarmo: (Naerab) No ma ei tea. Mul oli ikka pigem vastupidi. Minu meelest see, mis nende kaante vahele (viitab raamatule) kirja sai on ikka puhas kuld. Ilma naljata. Ma räägin, siin on kirjas minu kõikide aastate kogemus ja nii, et sellest ka minu vanaema aru saaks. Võibolla ehk see lihtsustamine oligi raamatu kõige raskem osa. Nagu Einstein ütles, kui Sa ei oska midagi selgitada lihtsalt, siis Sa tegelikult ikka ei tea, millest Sa räägid.

Almondi: Oled Sa raamatule juba ka tagasisidet saanud?

Tarmo: Muidugi.

Almondi: Oli see positiivne või negatiivne?

Tarmo: Üldiselt on olnud ikka positiivne, aga ka mõned nö negatiivsemad tähelepanekud.

Almondi: Nagu näiteks?

Tarmo: No üks naisterahvas ütles näiteks, et minu pilt, mida ma selles raamatus kasutasin, ei pidavat olema hea. Et pean siis järgmine kord ilmselt paremini valima (naerab). Ja siis üks meesterahvas ütles, et talle ei meeldi raamatu lehekülgede all olevad sinised numbrikastid. Ahjaa ja siis üks inimene korrigeers mu lehmade lugu.

Almondi: Lehmade lugu?

Tarmo: Jah. Selles raamatus on mul üks peatükk, mis lehma ja härja erinevuste näitel räägib õigest enesehäälestusest. Seal ma kirjutasin sellest, et kui karjamaale läheneb äikesepilv, siis mida teevad lehmad? Nad hakkavad pilve eest ära jooksma. Pilv jõuab nendele aga järgi ja kuna nad sellega ühes suunas jooksevad, möödub see nendest oluliselt aeglasemalt. Seevastu aga härg, nähes äikesepilve, hakkab sellele kohe vastu jooksma ja nii vastassuundades liikudes möödubki torm temast kiireimal võimalikul moel. Üks inimene aga, kes siis ilmselt lehmadest rohkem teadis, väitis, et lehmad mitte ei jookse äikse eest ära, vaid istuvad maha. Noh, omamoodi on ka see hea näide, sest nii möödub torm ikkagi kauem (naerab).

Almondi: Kui ütled, et panid sellesse raamatusse kõik oma trikid, siis kas kirjutasidki ennast tühjaks või jagub Sul materjali ka järgmiseks raamatuks?

Tarmo: Ma arvan, et enesehäälestuset võiksin ma kirjutada veel. See on mulle väga südamelähedane teema, sest müügis oleneb sellest kõik.

Almondi: Lõpetuseks küsiksin, mida Sa sellelt raamatult ootad. Mida Sa soovid, et “Must vöö müügis” saavutaks?

Tarmo: Minu jaoks on see raamat õnnestunud, kui see aitab tuua müügi juurde õigeid inimesi. Müügi maine on täna madal ja seda võetakse pigem kui mingit vahetappi. Nagu ma ise ka kunagi tegin. Et teen seda natuke ja siis algab alles tõeline elu. Tegelikkuses on see aga meeletult võimas ja tohutuid arenguvõimalusi pakkuv valdkond. Loodan, et see raamat aitab inimestel seda märgata ja selle asemel, et teha midagi muud, panna andekad inimesed just müügi kasuks valima. Nagu ma ütlesin, ei tea ma ühtegi teist valdkonda, mis pakuks nii palju võimalusi enesearenguks.

Intervjuu toimus 21.08.2015 kohvikus Peps.

Tarmo Tamm
Tarmo Tamm, müügiagentuur Sell It tegevjuht

Osale arutelus

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Äripäeva infopank otsib ÄRIKLIENDIHALDURIT

Äripäev AS

01. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara