Tõnu Lehtsaar – koolitaja kui selline

Tõnu Lehtsaar
Tõnu Lehtsaar

Juba kuue nädala pärast, 27. septembril on kõigil Eesti müügiinimestel põhjust koguneda Ülemiste Citys asuvasse sündmuskeskusesse SpaceX, kus toimub Müügijuhtimise aastakonverents Müügi X, kus esineb ka religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar.

Kuid kes on Tõnu Lehtsaar? Kas ta ongi "koolitaja kui selline"? Väärika ülesande Lehtsaarest portree kirjutada võttis enda kanda Äripäeva kaasautor Andres Kärssin.

Ülikoolipõlve filosoofialoengust jäi meelde õppejõu olemuslik tõdemus, et kui õunalt ära võtta maitse, lõhn ja värvus, siis jääb järgi õun kui selline. Ligemale 25 aastat koolituse valdkonnas tegev olnud religiooni- ja suhtlemispsühholoogi Tõnu Lehtsaarega tundub olevat sarnane lugu – koori neid kihte ja ameteid maha palju tahad, järgi jääb koolitaja kui selline. Sellise eksistentsi on ta valinud, täiesti vabatahtlikult.

„Selleks on mitu põhjust. Esimene on see, et koolitused annavad mulle võimaluse suhelda kõige erinevamate inimestega. On huvitav tunnetada, mis elus üldse toimub, kuidas inimesed mõtlevad ja mis tingimustes nad elavad ja töötavad.“ Tõnu Lehtsaar lisab, et see rikastav erinevus ulatub jõustruktuuridest kuni meditsiini, lasteaedade ja heategevusorganisatsioonideni välja.

 „Teine on see, et koolitus hoiab mind värske. Ma pean kogu aeg millegagi tegelema, mis on uudne, huvitav ja põnev. See aitab käsitleda esilekerkivaid teemasid nagu näiteks konflikti juhtimine, otsustamine või small talk´i läbiviimine,“ räägib Lehtsaar. „Kolmandaks – ma naudin grupi juhtimise protsessi. Minu jaoks on ääretult meeldiv kogemus, kui käivitub võõrastest inimestest koosnev grupp. Mulle meeldib luua õhkkond, kus paari tunni möödudes seni võõrad inimesed tunnevad end turvaliselt, avavad ennast ja räägivad isiklikult olulistest asjadest.“ Tõnu Lehtsaar juhib koolitusgruppe nagu grupiterapeutilisi gruppe, kus inimesed ei istu laudade taga, vaid hoopiski ringikujuliselt paigutatud toolidel.

On istunud ka tippjuhitoolil

Koolitajatöö kõrvalt pole Lehtsaarele sugugi võõras ka juhitöö, isegi tippjuhi amet. Marssalikepike paunas, nagu meist ilmselt igaühel. Miks muidu toonasest Tartu ülikooli õppeprorektorist 2007. aastal kuueks kuuks ülikooli rektori kohusetäitja sai. „See kogemus mul oli, sest selle tooli peal ma natuke aega istusin,“ möönab Lehtsaar, lisades samas , et koolitustöö ja pidev juhtimine on tegelikult täiesti erinevad asjad. „Koolituse eripära on see, et ta on mingis mõttes nagu projekt – algab hommikul ja lõppeb tööpäeva lõpus ja siis me lähme laiali.  Juhtimisega nii ei saa.“  Kui Lehtsaar kedagi ei koolita, siis on ta põhitööna ametis Tartu ülikooli usuteaduskonna juhatajana, kus ta suure osa oma päevast tegelebki juhtimisega. 

„Minu jaoks tähendab juhtimine ennekõike otsustamist ja selle eest hoolitsemist, et need otsused rakenduksid. Ja kui on tegemist otsustamatuse või otsustusvõimetusega, siis on tegemist ka juhtimisprobleemiga,“ lausub Lehtsaar. „Juhil ei ole alati kerge otsustada ja kõik otsused ei pruugi olla head, mida me teeme. Aga halvim on otsustamatus.“

Ärimaailm erineb akadeemilisest

Tõnu Lehtsaare sõnul tuleb arvestada ka seda, et äriloogika on mõnevõrra erinev akadeemilisest loogikast. Teadusmaailmas  on tulemuseks uus teadmine või sügavam tõetunnetus, mis on sageli raskemini mõõdetav kui kasuminumber. Samuti on juhtimismudel mõnevõrra teistsugune. „Tootmis- või teenindusorganisatsioonis  on inimeste käitumine oluliselt rangemates raamides kui akadeemilises organisatsioonis. Akadeemilise  organisatsiooni põhitegelane on vaba professor, loov vaim. Talle ettekirjutusi teha on praktiliselt võimatu, sest tema teab kõike kõige paremini. Ja see muudab juhtimise õhustikku.“ Teisalt on iga organisatsiooni juhtimises  universaalseid elemente. Meie psühholoogia on ikkagi sarnane olenemata sellest, mis ametit me parasjagu peame, kus töötame või kus maailma otsas elame. Inimesed on inimesed. 

Mitmes välisriigis end täiendanud, õpetanud ja psühholoogina töötanud Lehtsaar lisab siiajuurde: „Kunagi Ameerikas olles ma sõnastasin enda jaoks, et olemas on kolm asja, mis on kultuuriuniversaalsed – need on inimeste probleemid, Jumala arm ja väiksed lapsed. Need kolm on igal pool äravahetamiseni sarnased, erinevused on vaid nüanssides. Vahel mulle tundub, et ühe kultuuri sees on erinevused inimeste vahel suuremad kui kultuuridevahelised erinevused."

Hoolimata sellest, et meid ümbritsev andmete hulk ja virtuaalsuhtluse osakaal pidevalt kasvab, leiab Tõnu Lehtsaar, et tema tööpõld otsa ei saa. „Mina tegutsen nö ühes valgussõõris, vahetu suhtlemise maailmas. Olen veendunud, et kuigi internetisuhtlus levib üha enam, ei kao inimeste otsekontakti vajadus kusagile.“

Ei ütle koolitajana, mis on õige või vale

Kuigi hingeelu toimimismehhanismid on inimeste ülesed, on meil siiski kõigil olemas oma maailmavaade, hoiakud ja veendumused. Kuivõrd Tõnu Lehtsaar uskliku inimesena on üldse erapooletu lahendamaks agnostiku muresid, ütlema, mis on vale ja õige? „Minu ülesanne on psühholoogina aidata inimest tema oma lahendusteni. Koolitajana annan üldise psühholoogilise teadmise – ma ei ütle, mis on õige või vale. Ma pigem juhin diskussiooni ja võimaldan grupi liikmeil üksteise kogemusest õppida. Kui küsitakse minu arvamust või suhtumist, siis ma kindlasti ütlen selle välja. Ja ütlen selle välja oma väärtustest ja maailmavaatest lähtudes. Minu eesmärk pole inimest pöörata oma usku, küll aga vajadusel anda tunnistust oma veendumustest. Lõpuks ikka otsustab ja vastutab inimene ise.“ 

Koolitussuhe on kahepoolne – koolitaja mitte ainult ei anna, vaid ta saab ka midagi endale vastu. Kasvõi kodus järelemõtlemiseks või järgmise koolituse jaoks kasutamiseks. „Mulle jäävad meelde lood või juhtumused. Lood sellest, mis ühes või teises grupis toimuvad on sageli lõbusad, pikantsed,“ räägib Tõnu Lehtsaar. Liigselt detailidesse laskumata jutustab ta loo kahest mehest, kes tulid koolitusele vastu tahtmist. Ülemus olla saatnud koos sooviga, et äkki teist seal tehakse inimesed. Kuid Lehtsaar ei räägi koolituse ajal ainult teistest, veidi ikka endast ka. Vähemat niipalju saab teada, et ta on väga-väga kirglik kalamees. 

Ühel hiljutisel koolitusel käsitles Lehtsaar ka külma konflikti. „Külma konflikti iseloomustavad teatud tunnused. Nendeks on näiteks liidri puudumine, visiooni puudumine, siduvate ideede puudumine, koosluse killunemine omaette üksusteks, üldine vaenukäitumine. Kui võtame nende sümptoomide kirjelduse, siis ma arvan, et täna suur osa neist kehtib ka Eesti ühiskonna kohta.“

Kuidas on võimalik sellest konfliktis välja minna? Tuleb kõik osapooled kokku võtta ja otsustada, kas tahetakse koos edasi minna. Siis tuleb üksteist ära kuulata, kokku leppida, kuhu tahetakse jõuda ning mis on järgmine realistlik samm. Psühholoogi arvamus on taas üks kivi müüri, kus on ees juba nii mõnegi sotsiaalteadlase kui ka majanduseksperdi laotud kivid. 

Ilmselt on mõne jaoks kadestamisväärne, kui Tõnu Lehtsaar saab vabal hetkel minna Peipsi kalavarusid testima selle asemel, et tegeleda enda turundamisega. Tal pole ka enda kodulehte, mis on koolitajate puhul täiesti haruldane nähtus. „Praegu saan seda endale lubada,“ märgib Lehtsaar. Hea, kui koolitaja saab koolitada – olgu see siis auditooriumis üliõpilast ees või mõnes muus koolituskeskkonnas  või -grupis.

27. septembril Ülemiste Citys asuvas sündmuskeskuses SpaceX toimuva müügijuhtimise aastakonverentsi Müügi X kava leiad siit.

Osale arutelus

  • Andres Kärssin

Seotud lood

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

ESSVE Estonia otsib TURUNDUSJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

01. oktoober 2017

Globalsun otsib päevitus- ja ilutoodete MÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

05. oktoober 2017

Digitrükk is looking for a EXPORT SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

02. oktoober 2017

Teabevara