Erik Sakkov – orgunnimees, kes teeb asjad ära

Erik Sakkov
Erik Sakkov

Erik Sakkoviga saame täiesti juhuslikult kokku päeval, mil saabub teade, et Tallinna Lennujaam valiti Euroopa kolme parima hulka – reisijate arvetes on see kodune ja modernne ühtaegu. Lennujaama endisele juhatuse liikmele selline tunnustus silmanähtavalt meeldib. Ja kellele ei meeldiks? Justkui väike orden kuuerevääril tasakaalustamaks sinna aeg-ajalt lennutatud sapilaike.

Bestsales toob teieni teemaveebis konverentsid.ee ilmunud intervjuu.

Ei soovi enam olla avaliku elu tegelane

Pärast rahvuslikust lennufirmast Nordica lahkumist tänavu jaanipäeva paiku pole Erik Sakkovi tegemistest palju kuulda olnud, see tundub olevat ta teadlik valik. „Mul on oma ettevõte, millega pakun turundusteenust, konsultatsiooni, ideede genereerimist ehk seda, mis on mu kõige tugevamad küljed.“ Seda rääkides ta küll liigse tagasihoidlikkuse all ei kannata nagu enamus eestlasi. „Mul on alati väga palju ideid, oskan teha teisiti kui on tehtud. Kui minu poole pöördutakse küsimusega, et „Vaata, me tahame teha sellist asja, kuidagi ei tule välja. Räägi, kuidas sa teeksid?“, siis see on siis minu kõige rõõmsam hetk ja mul hakkab mõte tööle.“

Erik Sakkov tõdeb, et ei taha praegu end ühegi ettevõttega siduda ning olla seeläbi avaliku elu tegelane. „Ma väga loodan, et see on hea valik. Kas see nii ka päriselt toimib, seda saan öelda aasta pärast.“

Elu õpetab juhtima

Ons ta pigem turundaja kui juht? Või kuidas Erik Sakkov end ise defineerib? „Ma ei defineerigi. Olen tegelikult ju samas ka looja ja rokkmuusik. Paljusid asju on tehtud. Ma oskan ka pea kõiki füüsilisi töid teha, välja arvatud plekksepa töö,“ tõdeb ta, lisades, et tööd õpetas teda tegema vanaisa ning sellest on olnud palju kasu. Olen mitu maja valmis ehitanud. „Aga juhtima õpetab elu ise. Keegi mentor võib ju midagi öelda, aga lõpuks pead ise ära tegema ja iga ämbriga ise kolistama, et aru saada.“

Erik Sakkov on Tartu poiss, kelle ema oli arhitekt ja isa ülikooli õppejõud. Muusikahuviliste jaoks on Sakkov ilmselt mällu sööbinud oma bändiga Pantokraator, mis nägi ilmavalgust juba 35 aastat tagasi, kui Tartu 7. Keskkooli õpilased selle progerocki ja rahvamuusika segu esitava koosluse lõid. Samuti on ta korraldanud ta Tartu Levimuusikapäevi, mis oli omal ajal suurim rockfestival Nõukogude Liidus – see andis hindamatu kogemuse, millest rääkida jõuame veidi hiljem.

Juhtides kehtivad üldinimlikud põhimõtted

„Kui kõik teevad raamatutarkuse järgi, siis on tulemuseks mõnus „neli“, leiab Erik Sakkov. Juhtimisraamatud pole ilmselgelt tema rida. „Asi on selles, et kõik inimesed on erinevad. „Ants“ või „Lembit“ käituvad samu ülesandeid saades erinevalt, seetõttu on inimeste tundmine raamatute tundmisest üle. See on nagu karu tantsitamine - karu pole mõeldud tantsima, karu paterdab.“ Sakkov möönab siiski, et mõnest raamatust võib saada küll idee kõrva taha panekuks, kuid lõppkokkuvõttes on üldinimlikud põhimõtted ikkagi samad – oled sa siis juht, tiimi liigi või lihtsalt ühiskonna liige. „Tee seda, mida sa tahad, et teised sulle teeksid ja ära tee seda, mida sa ei taha et sulle tehakse.“

Ta lisab, et on turundusraamatute kohta turunduskonverentsidel kolleegidele ikka öelnud: „Ma loen ka neid raamatuid, mida teie loete, siis tean täpselt, mida teie teate“.

Erik Sakkovi sõnul ei saa panna tegema raamatuteadmistega inimest asju, mis nõuavad teisi lahendusi, kiireid lahendusi või mõne asja organiseerimist: „See, kust ma tulen, on nii kiire maailm, et seal pannakse jooksult.“ Ometigi on ju Sakkov tegutsenud valdkondades, mis eeldavad konkreetseid teadmisi – võtkem kasvõi transport või pangandus.

Paneb inimesi asju teisiti tegema

„See pole nii, et teed teoreetiliselt asjad selgeks ja lähed kohale,“ leiab ta. „Õpid ja vaatad, mis teha saab. Kõikides nendes ärides on erinev kogus innovaatikat, palju tehakse uut moodi. Nendes valdkondades on alati võimalik teha midagi teisiti kui konkurendid. Pole mõtet panna samamoodi edasi, siis saavutame samasuguse tulemuse. Kui soovitakse mingeid muutusi, kasvu, tuleb teha teisiti. Ma olen selle ala ekspert, otsin välja, mida peab teisiti tegema, panen kõik seda tegema.“

Koolihariduselt on Erik Sakkov tegelikult kultuurimaja juhataja, ta õppis Tallinna Pedagoogilises Instituudis metoodikuks. Esimeseks juhikohaks oligi Tartu Nooretemaja Sõprus direktori tool, kus selgus, et sellel ametikohal töötas peab olema hästi kindlustatud inimene. Sakkov seda tol hetkel polnud ja hakkas enda sõnul otsima muid rakendusi. 

Mees, kes teeb ära kõik asjad

Tema toonasesse Tartu-perioodi jäi ka levimuusikapäevade korraldamine. Muud võimalust selle mastaapse ürituse elus hoidmiseks polnud kui ise tegema hakata, kuna endistel korraldajatel polnud enam motivatsiooni. „Tegin seda mitu aastat jutti. Lennufirma tegemine ja rockfestivali tegemine on sama suur orgunn.“ Sakkov ei kasuta festivalist rääkides  sõna „produtsent“, see pole ka nagu päris see.

„Ma kasutan ikka vana sõna „orgunnimees“ ehk see, kes teeb ära kõik asjad. Kes paneb kogu pildi kokku, jagab juppideks, otsib tegijad ja monitoorib tervikut, olles ise pidevalt madalstardis. See on ropp töö. Ma tegin oma toonase meeskonnaga neid rockifestivale nii palju, et nad olid standardiseeritud – ideest kuni selline, et kõik on müügis, läks umbes kuu.“ Sakkov möönab samas, et nii kõva karastust täna enam ei saa, kuna praegu antakse väga lihtsalt alla. Elukool on lihtsalt teine. Puudub selline suhtumine, et pole „ei“-vastuseid.

Nagu tihti põliste tartlastega juhtub tuli ka Sakkovil tööotsingute ajal suunata pilk Tallinnale. Aasta oli 1996.  „Kõik rakendused olid Tallinnas. Lõpuks, nutt kurgus, kaks aastat sõitsin kahe linna vahel ja ikka lootsin. Lõpuks harjusin ära, et nii ongi. Kolisime perega Tallinnasse.“

Ühispangas oli Erik Sakkov alguses reklaamidirektor, hiljem elektroonilise panganduse divisjoni direktori asetäitja. „Tegin U-Pankade kogu kontseptsiooni ja süsteemi, jälle orgunnisin ja jooksin. See oli suur töö. Väga lootsin, et mind pannakse siis tähele, et nähakse, et ma oskan ka suuremaid asju teha. Tegelikult pandi ka tähele, kuid siis tundus, et vähe pannakse.“ Sellisel okkalisel teel kohtab vististi mittemõistmist palju?

Ebatavalised ideed käivad kaasas

„See on kogu aeg nii, see käib minuga kaasas. Minu ideed ei ole tavalised, nad on natuke ehmatavad. Inimestele tundub alati, et nad ajavad õiget asja, kui nad on mulle vastu. Ühispangas tehtud kõige kuulsam asi on Banco Unione reklaam, mis oli eesti panga itaaliakeelne reklaam. See on hea näide – kolleegid olid vihased, mida sa nüüd tegid, panga maine on hävitatud jne. Siis kui nähti, kui hästi sel läheb, siis hakati patsutamas käima, et okei-okei. Aga järge ikkagi ei lubatud teha. Ja minu kohale sätiti komitee – ikka nii, et viime otsustamise laiemale pinnale. See on loomulikult säravate ideede hukkamislava.“

Tegelikult saab ju tänapäeval tegevuste tulemust ka numbrites mõõta – kui palju miski kasvas või langes, mida tegi klientide arv? „Mõõdikud on tagantjärgi tarkus,“ ütleb Erik Sakkov. „See, et inimestele meeldib Tallina Lennujaam on üks asi. Kas te olete kuulnud, mis see rahas mõõdetuna on? Ma olen sellest palju rääkinud, see aga ei huvita kedagi.“

„Kui ma läksin lennujaama tööle, siis lennujaama tulu reisija kohta oli 7 eurot ja kui ma tulin lennujaamast ära, siis tulu reisija kohta oli 14 eurot. Kaks korda suurem, ongi kogu Excel! See mitte ainult ei meeldi, vaid toob sisse ka,“ seletab ta hoogsalt. „Siis kui ma läksin kolleegidele rääkima, et teeme maailma kõige kodusema lennujaama, siis olin valmis selleks, et minu ideed peetakse lolluseks. Lennujaama kollektiivi kiituseks tuleb öelda, et aktiivse vastupanu faas oli lühike ja esialgne umbusk asendus kiiresti koostööga, ent nii kui ma lennujaama ukse enda järel sulgesin, kratsiti kiiresti „koduse“ eest ära sõna „maailm“. Selline on elu.“

Tallinn kruiisisihtpunktiks

„Tegime sadama poolt kõik, et Tivoli tuleks, aga sellest ei tulnud midagi välja,“ meenutab Erik Sakkov 12 aasta tagust lugu, kui taanlaste kuulsa lõbustuspargi rajamine jäi Tallinna linna ja bastioni ala toonase rentniku vahelise kohtuasja taha pidama.  „Skoone bastion oleks hästi sobinud, meie pakutud sadamaala neid ei huvitanud.“ Sakkov räägib, kuidas ta visandas taanlastele isegi lõbustuspargi jaoks atraktsioone nagu näiteks Ülemiste vanakese veeshow ja Taani lipu langemise lahing, Minoxi leidurite keskus ja Vanalinna kummituste tuur“.

Läbi mõeldud ideed ei saa tuksi minna

Kes on need inimesed, kes Erik Sakkovit erinevalt positsioonilt teisele liikudes ümbritsevad? Kas edasi liikudes võtab ta oma tiimi kaasa? Vastuvoolu ujudes peavad lähemad võitluskaaslased jagama ju samu vaateid. „Sellega on nii ja naa. Ma olen võtnud mõningaid inimesi kaasa ja pärast lahku kasvanud ja ka üldse mitte võtnud. Pole nii, et mul on mingi kindel seltskond, kellega alati lähen.“

Nordica-aegadest teleekraanilt kohati väsinud näoga Erik Sakkovit meenutades tahaks ikkagi teada, mis on kõige raskem säärast tüüpi juhi töös. „Üks asi, mis võiks olemata olla, on see tühi energia, mis läheb selle peale, et veenda mitte oma tiimi vaid suurt maja. See on inimlik, et julgeid ideid kiputakse halvustama, kuid mis hullem veel – neid kiputakse takistama, saamata aru, et selle ellu rakendamine on ettevõttele kasulik.“

Kuidagi raske on uskuda, et nende paarikümne aastaga pole Erik Sakkov kunagi eksinud või valearvestusi teinud. Ta ise lausub, et ebaõnnestumisi pole eriti olnud, kui nüüd üks Ühispanga aegne  multikonto kampaania välja arvata. „Reeglina on ju nii, et kui idee on läbi mõeldud ja korralikult tehtud, siis ei saa see ju tuksi minna. Kõige kehvemal juhul tood omad koju või ei tule sealt midagi hiilgavat, aga see pole mingi häving“ mõtiskleb ta. Näiteks ei õnnestunud lennujaamas mõni söögikoht nii nagu ta tahtis, 100%-st tuli 70 ära, kuid külastaja ei pruugi sellest arugi saada. Ise põed vaikselt ja otsid uut võimalust.

Tahaks teha start-upi

Sakkov sõnab, et need ametid, mis on ta jaoks olnud Eestis kõige huvitavamad, on tal ära tehtud. „Kui vähegi saaksin, siis istuksin stuudios ja teeks bändi.“ Pärast väikest mõtlemist lisab ta siiski, et on veel teine asi, mida teeks – paneks püsti mõnda startup´i: „Midagi sama hullu nagu Nordica, aga rahulikult omas tempos. Mitte nii, et kogu aeg on avalikkuse ees iga su samm.“ See väsitab.

Lahkudes kingib kirjanik Erik Sakkov mulle raamatu nimega „Pantokraator. Valge raamat“. Ma pole seda jõudnud veel lugeda, kuid võib arvata, et see on pöörane.

Teised Erik Sakkovist
Arto Aas, Endine Tallinna Lennujaam AS nõukogu liige, Ametis lahkuv riigihalduse minister:
Värbasime Tallinna Lennujaama nõukoguga Eriku juhatuse liikmeks mõned aastad tagasi. Erik viis lennujaama turunduse ja müügitöö täiesti uuele tasemele ja suuresti tänu temale on Tallinna lennujaam üks Euroopa mõnusamaid sihtpunkte. Erik oli alati väga pühendunud, tohutult entusiastlik ja ebaeestlaslikult emotsionaalne. Temas on peidus omamoodi eestvedamise jõud, mida kohtab harva. Tõsi, liiga kõrgelt lennates võib ka kõrvetada saada või läbi põleda.

 

TULEKUL: Erik Sakkov esineb 9. detsembril Psühholoogiakonverentsil "Mida me teame inimesest?" ettekandega "Miks me vait oleme". Ta räägib juhi rasketest otsustest, toimetulekust „kahe tule vahel“ või siis lausa turmtule all. „Ilmselt ma siis võtan Nordica sünnitraagika kogu oma inetuses ette, seal on psühholoogiat nii et õudne hakkab,“ on Erik ise oma lugu kommenteerinud. VIIMASED 3 KOHTA on veel saadaval! Kiirusta ja registreeri SIIN.

Osale arutelus

  • Andres Kärssin

Jälgi Bestsalesi sotsiaalmeedias

RSS

Valdkonna tööpakkumised

Digitrükk is looking for a EXPORT SALES MANAGER

Finesta Baltic OÜ

02. oktoober 2017

Hilleberg is looking for an QUALITY MANAGER

Finesta Baltic OÜ

19. oktoober 2017

ESSVE Estonia otsib TURUNDUSJUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

01. oktoober 2017

Teabevara